Arenguseire Keskus avaldas 27. novembril raporti «Personaalriigi tulevik Eestis. Stsenaariumid aastani 2040». Raporti tulemuste tutvustamiseks toimus konverents «Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused».
VIDEO ⟩ Konverents «Personaalriik Eestis: tulevikusuunad, ohud ja võimalused»
Personaalriigi ideest on Eestis palju räägitud, kuid enamasti keskendudes sellele, kuidas muuta riigiga suhtlemine ja vajaliku info leidmine inimesele kiiremaks ja mugavamaks. See on oluline, kuid puudutab vaid pealiskaudselt personaalse riigi tulevikuvõimalusi.
Konverentsil uurime personaalse riigi erinevaid arengusuundi, kaasnevaid riske ja võimalusi.
Konverentsi avaesineja on Oxfordi Ülikooli interneti instituudi tehisintellekti ja avaliku poliitika lektor Keegan McBride, kes räägib, kuidas mõelda avalike teenuste ja toetuste personaliseerimisest andmeanalüüsi ja tehisaru abil. Suurima personaliseerimise potentsiaaliga toetusi ja teenuseid sotsiaal- ja haridusvaldkonnas tutvustab Civitta uuringute ja hindamiste valdkonna juht Piia Viks-Binsol. Mõttekoja Praxis analüütik Kelly Toim räägib toetuste sissetulekuga sidumisest ja selle mõjudest riigieelarvele, vaesusele ja ebavõrdsusele. Personaalriigi tuleviku stsenaariumeid Eestis tutvustab Arenguseire Keskuse ekspert Kaupo Koppel.
Päeva teises pooles kõneleb justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna nõunik Henrik Trasberg andmepõhisest profileerimisest ja automaatsetest haldusotsustest. Andmete taaskasutusest Eestis räägivad statistikaamet peadirektor Urmet Lee ja eksperimentaalstatistika valdkonna andmeteadur Kadri Rootalu. Cybernetica teadusdirektor ja Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni esimees Dan Bogdanov peab ettekande privaatsust tagavate tehnoloogiate rollist personaalriigis. Päeva lõpetab poliitikute ja ekspertide vestlusring, kus arutletakse, kas riigi toetuste ja teenuste ulatuslikum personaliseerimine on näidustatud ja teostatav.
Päeva juhib Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov.