USA otsus lubada Ukrainal rünnata ATACMSi rakettidega piiriäärseid Venemaa regioone on tekitanud globaalsetel kütuseturgudel ebakindlust ja ärevust. Nädala jooksul on toornafta Brenti hind liikunud vahemikus 71–73 USD barreli kohta, nädalatagusega võrreldes on maailmaturul diislikütuse hind eurodesse ümber arvestatuna tõusnud ca 4 protsenti ja bensiini hind ca 2 protsenti.
Kütuseturg ärevil: kuidas mõjutab Ukraina sõda hinnaliikumist?
«Valmistoodete hind on tõusnud laovarude languse ning suurema nõudluse tõttu, lisaks mõjutab diisli hinda Euroopasse jõudnud külmem ilm,» selgitas Circle K mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi. Viimased paar nädalat on Circle K Eesti tarninud oma jaamadesse vaid arktilist diislikütust külmataluvusega 32 °C.
«Toornafta hinda survestavad ülespoole Ukraina-Vene sõja arengud, kus järjekordse n-ö punase joone ületamine ehk ATACMSi rakettide kasutamine Venemaa territooriumil tekitab turgudes ärevust. Pingeid lisasid ka tootmise peatamine Johan Sverdrupi naftaväljal Norras ning hooldustööde tõttu tekkinud tootmismahu 30-protsendiline langus Tengizi naftaväljal Kasahstanis,» rääkis Sassi.
Toornafta hinda survestavad allapoole tugevnev dollar, vähenev nõudlus Hiinas ning kasvavad ootused USA naftatoodangu tõusule lähtuvalt Trumpi administratsiooni naftatootmist toetavast hoiakust.
International Energy Agency (IEA) jättis muutmata oma nägemuse 2025. aasta nõudluse osas ning prognoosib, et järgmisel aastal ületab pakkumine nõudlust isegi siis, kui OPEC jätab oma tootmiskärped kehtima. Selleks aastaks tõstis IEA nõudluse prognoosi pisut, samas kui OPEC vähendas nõudluse osa.