Riigi maksutulu kasvab, vaid alkoholiaktsiisi laekub mullusest kümnendiku vähem

Alkoholiaktsiisi tasumine jääb küll aastases võrdluses eelmisele aastale alla, üheksa kuuga 11,4 protsenti, kuid peamiselt eelmise aasta lõpus toimunud aktsiisitõusueelse ettevarumise tõttu. Foto: Postimees

Rahandusministeeriumi andmeil on 2024. aasta kolmanda kvartali lõpuks maksutulu kasvanud võrreldes eelmise aasta sama ajaga 9 protsenti.

Ministeeriumi riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos märkis pressiteates, et üheksa kuuga on kogutud 72 protsenti riigieelarves planeeritud makstuludest, mis vastab eelmise aasta sama perioodi tasemele ja on kooskõlas planeerituga.

«Tööjõumaksude tasumist toetab palkade kasv, töökohad ei ole oluliselt vähenenud. Kolme kvartaliga on palgad kasvanud 7,2 protsenti ja töökohtade arv vähenenud 0,9 protsenti. Sotsiaalmaksu tasumine kasvas sellest tulenevalt üheksa kuuga 6,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Kolme kvartali palgafondi kasvu veab tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusala 15,2 protsendiga, aeglaseima kasvuga on ehitus 1,8 protsendiga,» tõi Klaos välja.

Riigieelarvelise füüsilise isiku tulumaksu laekumist mõjutab tema selgitusel jätkuv inimeste tulude maksuvaba tulu piirkonnast välja kasvamine – tööealiste maksuvaba tulu saajate arv on vähenenud ligi kümnendiku. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas üheksa kuuga 10,6 protsenti. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on pensionilt arvestatud tulumaksu jaotuse muutus riigi ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist suurendas üheksa kuu kestel krediidiasutuste tulumaks jaotatud kasumilt, mis ulatus üle 116 miljoni euro. Krediidiasutuste avansilise tulumaksu laekumine on samas kasvanud 18 miljoni euro võrra. Ülejäänud erasektori ettevõtete tulumaks kasvas kolme kvartaliga 54 miljoni euro võrra ja arvestades tuleva aasta maksumäära tõusu, võib aasta Klaose sõnul lõpus oodata kasvu jätkumist võrreldes eelmise aastaga. Riigiettevõtetelt on üheksa kuuga laekunud umbes sama palju tulumaksu jaotatud kasumilt kui eelmisel aastal. Laekumas on veel tulumaks Eesti Energialt ligikaudu 15 miljoni euro ulatuses.

«Aktsiiside tasumised on kolmandas kvartalis stabiliseerunud ning üheksa kuu kokkuvõttes ületab tulu kokku aastatagust sama perioodi summat. Alkoholi- ja tubakatoodete puhul on märgata aeglast, kuid pidevat tarbimise langust, mida tasakaalustab käesoleval aastal mõõdukas aktsiisimäära tõus. Tarbimise vähenemist mõjutavad reaalse ostujõu langus ning madal tarbijate kindlustunne,» kirjeldas riigi rahanduse talituse juhataja.

Alkoholiaktsiisi tasumine jääb küll aastases võrdluses eelmisele aastale alla, üheksa kuuga 11,4 protsenti, kuid Klaose selgitusel peamiselt eelmise aasta lõpus toimunud aktsiisitõusueelse ettevarumise tõttu. Septembris tasuti alkoholiaktsiisi kokku 4 protsenti rohkem kui aasta varem. Tubakaaktsiisi tasumist ei ole ettevarumine oluliselt mõjutanud ning üheksa kuu kokkuvõtte on aastane tasumine kasvanud protsendi võrra.

«Viimastel kuudel on mootorikütuste hinnad küll langenud, kuid see ei ole kaasa toonud olulist tarbimise kasvu ning kütuste deklareerimine ja müük on püsinud üldiselt stabiilsena. Diislikütuse deklareerimine on üheksa kuuga kasvanud ligikaudu 4 protsenti, samas kui bensiini deklareerimine on tõusnud vaid 1,5 protsenti. Sealjuures, vaatamata diisliaktsiisi tõusule, on diislikütuse jaehind selle aasta jooksul püsivalt olnud Eestis madalamal kui Lätis,» osutas Klaos.

Käibemaksu tasumise kasvu hoiab aasta alguses toimunud standardmäära tõus, kuid Klaos tõdes, et tarbija kindlustunne on endiselt nõrk. «Selle aasta käibemaksu tasumise kasv, üheksa kuuga 10,3 protsenti, on tingitud peamiselt standardmäära tõusust. Positiivset efekti maksutulule on andnud ka palgakasv, mis on tänavu olnud hinnatõusust pea kaks korda kiirem ja soosinud tarbija ostujõu taastumist. Siiski oli kolmanda kvartali lõpus tarbija kindlustunde indikaator endiselt madalal tasemel, mis hoiab tarbimisaktiivsust ja nõudlust kaubanduses tagasi,» nentis ta.

Positiivse märgina saab Klaose sõnul välja tuua, et ettevõtete kogukäibed on kolmandas kvartalis mullusega võrreldes pöördunud väiksesse tõusu, kuid kuises võrdluses ei ole käivete muutused veel stabiilse tõusutrendiga.

«Ehkki Eesti siseselt on jaekaubanduse käive mullusega võrreldes väikeses languses, siis näiteks Euroopa Liidu suunaline e-kaubandus, sealhulgas sellelt tasutud käibemaks, on kasvanud kolmandiku võrra ehk 31 miljonit eurot. E-kaubanduse kasvutempo oli kiire ka mullu, kuid tänavu on märgata e-kaubanduse osakaalu tõusu käibemaksu tulu suhtes. Sellele on kaasa aidanud Euroopa Liidu ülene makseteenuse osutaja poolne info esitamise kohustus, mis on parandanud käibemaksu kuulekust,» selgitas riigi rahanduse talituse juhataja.