/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
Antwerpeni sadama peahoone lähistel, ühe tagasihoidliku angaari ees, seisab vesinikutankla, kust iga auto- või paadiomanik võib uudset kütust paaki lasta.
Kilogramm vesinikku maksab 17 eurot ja 99 senti. Kilo vesinikku vastab umbes kolmele liitrile tavalisele autokütusele, seega tähendab uudne kütus enam kui kolm korda kõrgemat hinda. Aga see pole veel kõik.
/nginx/o/2024/11/15/16486000t1h1e98.jpg)
Laevanduskontserni CMB.tech tehnoloogiajuht Roy Campe sõiduauto maksab 75 000 eurot. Campe kasutada olev Toyota pole just kõige odavam ega väiksem. Campe märkis, et auto tegelik hind võib olla üle 100 000 euro, praegune mudel on automüüjal antud vesinikutehnoloogiat arendava inseneri käsutusse soodushinnaga.
CMB.tech arendab ka veomasinaid, mis sõidavad vesinikuga. Kuue ballooniga vesinikupatareid on suhteliselt lihtne vahetada ja tankida. Üks taoline patarei vastab umbes 120 liitrile diislikütusele. Campe sõnul on ettevõte vesinikuveokeid müünud 20 ja 50 auto müügilepingu sõlmimine on lõpusirgel.
Tehnoloogia töötab, ainus probleem on, et vesinikutanklaid pole palju. Campe märkis, et kui nädalalõpureisile läheb, peab ta hoolega arvestama, et vesinikusõidukil kütust jätkuks Antwerpeni tagasi jõudmiseks.
CMB.techi põhiäri on ookeanilaevastik. CMB.techi nimi oli kuni viimase ajani Euronav. CMB lühend tuleb sõnadest Compagnie Maritime Belgie, eesti keeles Belgia laevakompanii. Viimane on pika ajalooga peamiselt naftaveoga tegelev üleilmne ettevõte.
/nginx/o/2024/11/15/16485999t1hf04c.jpg)
Campe märkis, et aastaks 2030 peavad suured reederid vähendama oma süsinikuheidet kuus protsenti. Vastasel korral ootaks laevafirmasid suured trahvid. Et norme täita, piisab mõne ammoniaagi või vesinikuga sõitva aluse kasutuselevõtust. Ülejäänud laevastik võib rahumeeli edasi tossutada vana hea diisliga.
Väikestele laevadele, mida on võimalik tihti tankida, sobib vesinik. CMB.tech kasutab mootoreid, mis põletavad nii diislikütust kui ka vesinikku. Campe kirjeldas, et vesinik surutakse mootorisilindrisse, kus selle süütamiseks pritsitakse ka tilgake diislit. Selliselt töötava mootori CO2 heide on väiksem, aga samal ajal on mootor võimeline sõitma ka ainult diisliga. Viimane annab kindluse, et kui vesinik lõpeb, siis on laev või veomasin lihtsalt tangitav ja kasutatav.
Sealsamas kai ääres seisab üks väikene vesinikukaater. Uhkem alus on aga selle aasta algusest Antwerpeni sadama kasutuses – vesinikuga töötav puksiir.
Väliselt on puksiir samasugune kui teisedki, pisut suurema kerega, ja silmatorkavalt pikkade suitsutorudega. Aga muu kõik on sama. Ainus mure on see, et vesinikualust tuleb kord päevas tankida. Puksiirile lähedale minna ei lubata, tuleohu pärast. Nii saabki teda eemalt seirata.
«Rohelise energia potentsiaal on väga suur Austraalias, Aafrikas ja Tšiilis, elektronid on odavad, aga tarbijad asuvad Euroopas. Elektrone on vaja kuidagi transportida. Seda võib teha akudega või molekulina, põhiline molekul on vesinik,» kirjeldas Campe vesiniku vajalikkust rohepöördes.
Diislikütust võib asendada ka LNG, biodiisli, purjede või tuumareaktoriga, aga CMB.tech panustab vesinikule ja ammoniaagile. Campe märkis, et maailm vajab veel mitmeid aastakümneid naftat. Viimase Euroopasse transportimiseks ongi vaja Campe sõnul ammoniaaki, millega tankerid saaks pikki vahemaid liikuda.
/nginx/o/2024/11/15/16485998t1hc216.jpg)
CMB.techi kontserni 164 alusest (enamik neist naftatankerid ja kuivlasti vedajad) on 43 võimelised sõitma ammoniaagi ja 28 vesinikuga. Firma alustest kolmandik on seotud avameretuuleparkide hoolduse ja ehitusega.
Antwerpeni sadama rohepöörde mänedžer Arne Strybos ei pea pikalt põhjendama, miks sadam on hankinud vesinikupuksiiri – sadama eesmärk on aastaks 2050 saada kliimaneutraalseks. Selleks tuleb aga vahetada mootorid, mis seni töötasid diisliga, uute vastu.
Strybos märkis, et sadamas asub ka Belgia suurim maismaatuulepark. Tõepoolest, suuri tuulikuid seisab sadade ruutkilomeetrite suuruses sadamas hulganisti, 80 tuulikut koguvõimsusega 350 MW.
/nginx/o/2024/11/15/16486005t1h85af.jpg)
Antwerpen on maailma üks suurimaid ja rikkamaid sadamaid. Sealsamas säravad uued tuumajaama veejahutustornid ja nafta rafineerimistehase retordi otsas põleb kolmiklõke. Kolmest torust tuleb nafta töötlemise jääkgaas, mis ära põleb. Eestis vähemasti köetakse põlevkiviõli uttegaasiga elektrijaama katlaid.
/nginx/o/2024/11/15/16485997t1h8dd3.jpg)
Maailma muutub ja koos sellega ka sadama äri. Strybos märkis, et paigas, kus kunagi asusid laod kulla jaoks, kerkivad praegu vedela CO2 hoidmiseks tankid. Kui naftavedu väheneb, siis selle asemele tulevadki uued kaubad – CO2, ammoniaak, vesinik, metanool, biogaasid, LNG. Nafta pole Antwerpenile kunagi kõige olulisem olnud. Antwerpeni sadama ajaloo tundja Michel Lory ütleb, et naftamahutid võtavad palju ruumi ega ole nii kasumlikud kui muud kaubad.
Üks näide muutuvast naftaärist on Vopaki ammoniaagi tehase ehitus. Vopaki äriarendusdirektor Jelle Dierckx ja tema kolleeg Ronny Stijleman näitavad hiiglaslikku tühermaad, kus on veel hiljaaegu seisnud üks nafta rafineerimistehas. Nüüd tuleb siia Vopaki energiapark. Dierckx räägib, et nad alustasid tehase lõhkamisest ja maapinna koorimisest, et teha ruumi ammoniaagitehasele ja -hoidlatele. Dierckxi sõnul on ruumi kuni seitsmele hoidlale, aga esialgu ehitavad nad ühe.
/nginx/o/2024/11/15/16486004t1hd0d1.jpg)
«Me ei ehita ehku peale, me oleme turgu kombanud, ammoniaagile leidub ostjaid,» kinnitas ta.
Praegu pole seal veel muud, kui siledaks tasandatud liivaväli ja mõned väikesed telliskivihunnikud.
«Me kasvame koos turuga. Tulevikus on nafta asendamiseks vaja tohutu suurt kogust ammoniaaki,» lausus Dierckx.
Keskkonnakaitsjaid ajavad taolised investeeringud aga endast täiesti välja, sest näevad neis nafta- ja gaasifirmade salaplaani oma äri kindlustamiseks.
Dierckx ei ütle, kui suur on investeering. Nii nagu ka pole juttu vesiniku paatide maksumusest. See kõik on hirmkallis, nõuab valitsuselt ja ELilt toetusi. Suured üleilmsed kontsernid on aga valmis investeerima, et kohaneda aina uute rohenormidega. Sealsamas Vopaki krundi naabruses ehitab üks maailma suurim keemiatoodete kompanii Ineos etaani krakkimistehast. See on hiiglaslik investeering – poolteist miljardit eurot. Krakkmise järel saab lõhutud gaasist toota puhtaid plaste. Keskkonnakaitsjaid ajavad taolised investeeringud aga endast täiesti välja, sest näevad neis nafta- ja gaasifirmade salaplaani oma äri kindlustamiseks. Kui pooleteise miljardi suurune tehas on püsti, siis on valitsusel keeruline öelda, et lõpetame maagaasi kasutamise. Fossiilkütus, kliimasoojenemise peapõhjus voolab endist viisi maast välja ja kuumutab atmosfääri.
:format(webp)/nginx/o/2024/11/15/16486003t1hfbf4.jpg)
Zaha Hadidi projekteeritud Antwerpeni sadamahoone juurdeehitis kõrgub oma klaasjas ilus üle tuhandete lao- ja tootmishoonete. Laevana merele tõttav juurdeehitus sai valmis Hadidi surmaaastal 2016, mil Euroopa rohepöörde välja kuulutamiseni jäi veel tervelt kolm aastat.