Kindlustusekspert: vale rehv võib õnnetuses jätta kaskokindlustuseta

Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik, Sander Ilvest / Postimees

Talviste teeolude tõttu tuleb oma sõidukile taas rohkem tähelepanu pöörata: isegi kui nõuanded tunduvad juba pähe kulunud, on kindlustusandja sõnul paljud talvised autoõnnetused või -rikked selgelt välditavad.

Kindlustusselts Gjensidige Eesti filiaali juht Raido Kirsiste sõnas, et sügisene rehvivahetus on iseenesest mõistetav, kuid ainult sellest ei piisa. Tähelepanu tuleb pöörata ka auto akule, uksetihenditele ja sõidustiilile.

«Kordamine on tarkuse ema, seega räägin ma igal sügisel sama juttu. Kuigi teoorias räägitakse turvalisusest ja ohutusest näeme praktikas iga aasta palju õnnetusi ja rikkeid, mida oleks saanud kergesti ära hoida,» sõnas Kirsiste.

Näiteks peaks talverehvi mustrisügavus olema vähemalt kolm millimeetrit, kuid soovitatav on kasutada rehve, mille mustrisügavus jääb vahemikku viis kuni seitse millimeetrit. Kindlasti tuleb veenduda, et rehvid, millega on mitu talve sõidetud, poleks liialt kulunud.

«Jäiste ja lumiste teeolude jaoks sobivad kõige paremini naastrehvid, kuid hästi hooldatud, soolaga kaetud või lihtsalt märgadel teedel on parem eelistada lamellrehve. Seega, kui kõik autosõidud saab tehtud linnas, pole naastrehve mõtet kasutada, piisab lamellist,» selgitas Kirsiste.

Vale rehvivalik võib õnnetuse korral mõjutada ka kindlustushüvitist. «Kui auto rehvid ei vasta kehtestatud tehnonõuetele ja juht põhjustab õnnetuse, võib kaskokindlustus hüvitise maksmisest keelduda või vähendada makstavat hüvitist,» lisas ta.

Kindlustuseksperdi viis meelespead, mida ei tohi talvise autohoolduse puhul eirata

1. Lisaks rehvivahetusele kontrolli regulaarselt oma rehvirõhku. Külma ilmaga tõmbub rehvis olev õhk kokku, mistõttu rõhk rehvis väheneb. See mõjutab aga sõiduki juhitavust ning rehvide kulumist. Seega võiks talvine rehvirõhk olla ca 0,2 baari suurem kui suvine.

2. Hoia sõidu ajal piisavat pikivahet. Talvel pikeneb pidurdusmaa ning seetõttu tasub eesolevast autost asulas olla kolme sekundi ehk umbes 15–20 meetri kaugusel ning maanteel vähemalt nelja kuni kuue sekundi ehk umbes 60–70 meetri kaugusel. Meieni jõuab tihti inimesi, kes ongi õnnetusse sattunud ebapiisava pikivahe tõttu.

3. Vaata üle oma aku töökindlus. Külmaga väheneb aku jõudlus ning vananenud aku tõttu ei pruugi auto külmas korralikult käivituda. Selleks tuleb üle kontrollida aku laetustase, pinge ja klemmide seisukord. Soovitame enne külmade saabumist akut laadida. Eriti nukker on pakases käivitusjuhtmete ehk nn krokodillidega naabri või möödasõitjate käest abi paluda.

4. Vali talveks sobilik klaasipesuvedelik. Kuna temperatuur võib juba lähiajal langeda alla 0 kraadi, tuleb valida talvine külmumiskindlam aknapesuvedelik. Külmunud klaasipesuvedelik võib aga kahjustada klaasipesupumpa ja aknapesuvedeliku paaki, mistõttu tuleks need välja vahetada. Lisaks eemaldab talvine pesuaine tõhusamalt tuuleklaasile ja sõiduki tuledele sattunud maanteesoola ja muud mustust.

5. Kontrolli üle uksetihendid. Külma ilma tõttu võivad ukse- või aknatihendid külmuda. Selleks, et autosse pääsemiseks poleks vaja kutsuda autoabi, võiks kasutada määrdeid, mis muudavad uksetihendid elastseks ja säästavad neid kahjustuste või purunemise eest.