/nginx/o/2022/10/07/14883941t1heeb9.jpg)
/nginx/o/2024/11/15/16486325t1hee6c.jpg)
Luminori peaökomist Lenno Uusküla ütles erakond Parempoolsete avalikus majandustunnis «Kuidas Eesti riigieelarves miljard kokku hoida?», et riigi toetused võiksid olla senisest vajaduspõhisemad ja tõi näite pensonite maksmise teemal. Üritusel osalenud ettevõtjad pooldasid samuti kulude kokkuhoidu.
Uusküla hinnangul on riigil paljudes valdkondades raha puudu. Ta tõi eraldi välja näiteks tervishoiu ja hariduse. Seega ei saa tema sõnul enam varsti rääkida miljardilisest puudujäägist, vaid puudujääk võib peagi olla oluliselt suurem, näiteks kuus miljardit. Uusküla sõnul ei ole kulude kokkuhoiul abi ametkonna tõhusamaks muutumisest, sest kui ametnikud üle koormata, siis nad põlevad läbi või teevad ebakvaliteetset tööd. Uusküla hinnangul oleks riigil vaja pikka plaani, kuidas riigi tulusid hallata ja kulusid kontrolli all hoida.
Rahandusministeerium teatas oktoobris, et keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk kasvas augusti lõpuks 697 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 19 miljoni euro võrra rohkem.
«Üks lahendus oleks toetuse vajaduspõhine maksmine. Näiteks võiks valitsus kaaluda, kas pensione tõsta võrdselt kõikidel eakatel või tõsta osa inimestel pensione rohkem ning teistel vähem,» kirjeldas Uusküla. Tema sõnul on kahekesi elavad pensionärid sageli paremas olukorras kui üksi elavad eakad.
«Kahekesi elavad pensionärid elavad suhteliselt normaalselt – mitte, et nad hästi elaksid, aga üksinda elavatel pensionäridel on suur risk vaesuseks,» sõnas Uusküla. Uusküla tõdes, et pensionid tervikuna ei ole Eestis suured, aga riik peab aitama eeskätt neid, kes on vaesusriskis.
Uusküla sõnas ka, et riik peaks makse koguma senisest efektiivsemalt. Ta tõi näiteks platvormitööd, kus on küll reeglid kehtestatud, kuid neid ei kontrollita piisavalt ning seetõttu jääb riigil maksuraha saamata.
Kirjanen: Eesti ametkond tegutseb omasoodu
Metsanduses tegutsev ettevõtja Raul Kirjanen ütles majandustunnis, et riik peaks rohkem analüüsima, kus on suurimad probleemid, ja kaaluma nende puhul rahastamise mudeli muutust.
«Igas keerulises olukorras on kõigepealt vaja mõelda, et aru saada, mis on valesti,» lausus Kirjanen.
Kirjaneni sõnul võtab valitsus praegu igalt poolt ära paar protsenti ning keegi pole sellega rahul. Kuid kuna nähakse, et ka teistest valdkondadest võetakse raha vähemaks, siis inimesed ei tunne, et neile on eraldi liiga tehtud. Kirjanen aga ülevälja kärpeid ei toeta. «See on märk sellest, et poliitilist juhtimist pole. Keegi ei taha tegelikult otsustada, mida teha,» ütles Kirjanen.
«Mida suurem on keskkonnaameti eelarve, seda rohkem tuleb piiranguid.»
Raul Kirjanen
Teine probleem oma Kirjaneni hinnangul ametkondade tegutsemine. «Ametkonnad tegutsevad omasoodu,» sõnas Kirjanen. Tema hinnangul poliitikud ei hooma enam kõike, mis riigis toimub.
Kirjaneni sõnul peab riik vaatama üle, millega tegeletakse ja mille jaoks ametnikke rakendatakse. Ta tõi näite, kuidas ta ehitas Lõuna-Eestisse oma maakodu juures olevatele õunapuudele aia ümber ning seetõttu tuli talle kohale neli keskkonnaameti ametnikku, kes tulid hindama, kas ta tohib seda teha või mitte. «Sain keskkonnaametilt pragada, et tegin oma õunapuuaiale tara ümber,» ütles Kirjanen. «Mida suurem on keskkonnaameti eelarve, seda rohkem tuleb piiranguid. Ametnike võime endale töökohta kindlustada ja regulatsioone kirjutada on äraütlemata tõhus, see paneb ka majanduskasvule väga suure põntsu,» tõdes ta.
Kirjaneni hinnangul on selline tegevus ebamõistlik riigi ressursi kasutamine.
Juhul kui tegemist on looduskaitsealaga, kehtivad piirkonnale keskkonnaameti nõuded, mis ei luba sinna aeda ehitada.
Kirjaneni häirib riigi liigne kulutamine ja poliitikute otsustamatus. «Riik peab kokku tõmbama,» sõnas Kirjanen. Ta lisas, et kokkuhoiukohti tuleb otsida sealt, kus süsteem toimib ebaefektiivselt ning poliitikud peaks julgema otsustada sellest hoolimata, et pikaajalised otsused võivad mingit inimgruppi valusalt lüüa ja sundida neid oma tööelus midagi muud tegema.
OIXIO grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo ütles üritusel, et esimene samm riigieelarves miljardi kokku hoidmiseks peab olema julge otsus külmutada üheks aastaks kõik kulud. Ta tõi esile, et Eesti tulevase majandusedu võti saaks olla tehnoloogiainvesteeringutes – peaksime võtma endale eesmärgiks olla uute tehnoloogiate rakendamisel kõige kiiremad.