Eesti fosforiidi uurimine venib. Kas miljardiprojekt tasub end ära?

Geoloogiateenistuse fosforiidi uurimisrühma juht Lauri Joosu puursüdamike hoidlas Arbaveres. Foto: Eero Vabamägi

Täna või homme jõuab Kunda lähistel 30 meetri sügavuselt maapinnale esimene tonn fosforiiti, mille geoloogiateenistus tahab saata testimiseks välismaa tööstuslaboreisse.

Geoloogiateenistus pole nimelt leidnud Eestis laboreid, kus fosforiiti testida. Läbirääkimised mitme laboriga jätkuvad. Uuringute venimine võib aga tähendada, et tulemused ei selgugi tuleva aasta lõpuks, nagu oli valitsuse eesmärk. Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juht Tiit Kaasik kinnitas, et teenistus tahab uuringutega tähtajaks, tuleva aasta lõpuks valmis jõuda, aga viivituste korral küsitakse ajapikendust.

Fosforiidimaagi katsetamiseks pole veel lepingut sõlmitud. Praegu käivad läbirääkimised suurte tööstuslaboritega, mis projekteerivad fosforhappetehaseid. Algul taheti teha koostööd ühe laboriga, aga selgus, et polegi ühte sellist kohta, kus saaks teha kõiki eestlaste soovitud uuringuid. «Jupitasime lähteülesannet ja nüüd otsime kolme-nelja partnerit, kes katsetavad sool- ja väävelhappega töötlemist, haruldaste muldmetallide eraldamist ning sinna ette käib tegelikult fosforiidi rikastamine,» kirjeldas geoloogiateenistuse fosforiidiuuringute projektijuht Lauri Joosu.