/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2024/11/12/16479677t1h5ef3.jpg)
Eesti majanduse langustrendi murdmiseks peab taastama usalduse ja koostöö valitsuse ning ettevõtjate vahel, rõhutasid Eesti Tööandjate Keskliidu juhid esimesel ametlikul kohtumisel peaminister Kristen Michaliga.
Ain Hanschmidt: riigi rahapuudust aitaks leevendada osaline õppemaks ülikoolis (3)
«Eesti üldsuse ja ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes on langenud viimaste aastate madalaimale tasemele ja see mõjutab otseselt majanduse käekäiku – kas ettevõtjad julgevad investeerida ja inimesed tarbida või mitte,» märkis tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
Tema sõnul tuleb majanduse kasvule pööramiseks ja konkurentsivõime kasvatamiseks taastada usalduslik suhe ja koostöö valitsuse ning ettevõtlusorganisatsioonide vahel.
Tööandjate ootus valitsusele on, et lubatud maksurahu ka päriselt kestma jääb. «Ka kohalikud maksud on maksud ning koalitsioonierakonna sõnadel on mõju,» viitas tööandjate keskliidu volikogu juht Kai Realo ideele arutada veel täiendavate kohalike maksude üle ja põlistada ajutisena lubatud julgeolekumaks.
Peaministri kinnitusel enne 2027. aasta riigikogu valimisi Eestis uusi makse ei kehtestata.
Hanschmidt: riik saaks rahapuudust leevendada läbi õppemaksu
«Maksude kogumine on korras riigirahanduse üks pool. Teine pool on kulude kasvu ohjamine ja kärpimine,» rõhutas tööandjate keskliidu volikogu aseesimees ja Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Rahapuudust saab tema sõnul mõnes valdkonnas leevendada ka eraraha kaasamisega – näiteks kõrghariduses osalise õppemaksuna või tervishoius tööandjate tervisekulude piirmäära tõstes.
Samuti juhtisid tööandjad tähelepanu energia hinnale – elektri lõpphinna kasv regiooni kõrgeimaks halvendab oluliselt Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja peletab eemale majanduskasvuks hädavajalikud tööstusinvesteeringud. Ettevõtjad ootavad valitsuselt usutavat plaani, mis tagaks roheenergiale ülemineku koos varustuskindluse ja konkurentsivõimelise lõpphinnaga siinsetele tarbijatele. Lepiti kokku, et tööandjad teevad selle eesmärgi saavutamiseks lähiajal ka oma ettepanekud.
Veel kaardistavad tööandjad valitsusele kohad, kust saab vähendada ettevõtlust kurnavat bürokraatiat – nii Eesti kui ka Euroopa Liidu nõuetest tulenevas asjaajamises.
Kohtumisel tuli juttu ka majanduse arengut pidurdavast oskustöötajate puudusest ja vajadusest värskendada töölepingu seadust, mis ei vasta enam muutunud töövormide tõttu töötajate ega tööandjate ootustele. Samuti kordasid tööandjate esindajad oma toetust valitsuse plaanile tõsta välistöötajate piirarvu kuni 0,2 protsendipunktini.
Majanduse konkurentsivõime kasvatamine on nii valitsuse kui ka tööandjate eesmärk ja seetõttu arutati kohtumisel, kuidas selle nimel edaspidi koostööd teha. Peaminister ja tööandjad leppisid eile kokku regulaarsetes kohtumistes.
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab peamisi majandusharuliite ja Eesti suurettevõtteid. Liit esindab rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.