JÄRELVAADATAV ⟩ Erikomisjonid arutavad ELi raha kasutamist

Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus annab täna kell 13.30 Euroopa Liidu asjade komisjonile, rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile ülevaate EL eelarve täitmisest ja raha kasutamisest eelmisel aastal. Istungi ülekannet saab jälgida Postimehe vahendusel. 

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Peeter Tali märkis, et Euroopa Liidu eelarve kulutuste hinnanguline veamäär on taas kasvanud. Tema sõnul on senisest veelgi enam vaja tähelepanu pöörata raha kasutamise täpsusele, kuna rekordiliseks kasvanud EL võlg, jätkuv Ukraina toetamise vajadus ning kõrge inflatsioon suurendavad ka eelarve finantsriske.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu sõnas, et Euroopa Liidu võlg on praegu kaks korda suurem kui 2021. aastal ning kasvav võlg paneb ELi rahandusele üha suurema koormuse, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Euroopa Kontrollikoja 2023. aasta aruande järgi annab Euroopa Liidu mulluse eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne Euroopa Liidu finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate ning tulutehinguid võib pidada veavabaks. Audiitorite hinnatud veamäär ELi eelarve kulutustes summas 191,2 miljardit on tõusnud 5,6 protsendini (2022. aastal 4,2 protsenti). Veamäär on hinnang summa kohta, mille kasutus ei vastanud ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

Audiitorid tõid välja, et Euroopa Liidu võlg kasvas 2023. aastal hüppeliselt 458,5 miljardile eurole. 2022. aastal oli see 348 miljardit eurot, mis tähendab 32-protsendilist kasvu. Samal ajal mõjutab ELi eelarvet jätkuvalt kõrge inflatsioon. Audiitorid hindavad, et ELi eelarve võib 2025. aastaks kaotada peaaegu 13 protsenti oma ostujõust.

ELi finantsabi Ukrainale mullu enam kui kahekordistus (16,0 miljardilt 33,7 miljardile eurole). Audiitorid hoiatavad, et võimalike makseviivitustega seotud riskide ülekandmine tulevikku võib ELi eelarvele survet avaldada. Lisaks osutavad nad tänavu loodud Ukraina rahastuga seotud riskidele. Rahastu eesmärk on anda ajavahemikul 2024–2027 Ukrainale laenudena kuni 33 miljardit eurot täiendavat toetust, milleks ei nõuta reservi olemasolu.