Andrus Merilo: halvemal juhul evakueerime elanikud välismaale

Andrus Merilo konverentsil. Foto: Karli Saul/Miltton

Kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo ütles kolmapäeval Tallinna tehnikaülikoolis konverentsil, et sõja korral tuleb olla valmis õhkima sildu ja hooneid, et takistada Vene vägede liikumist.

Merilo märkis, et taristu ehk teed, sadamad, sillad ja raudtee on riigikaitses ülioluline. «NATO artikkel 3 on mõnes mõttes tähtsam kui kõigile teada ja tuntud artikkel 5, mis käivitab kollektiivkaitse. Artikkel 3 näeb ette, et kõikidel riikidel on iseseisev kaitsevõime, millega panustab kollektiivkaitsesse. Kaitsevõime hulgas on ka kriitiline infrastruktuur, kuhu kuuluvad kõik teed ja taristu,» lausus Merilo.

Kaitseväe juhataja oli üks ettekandja taristuehituse liidu konverentsil. Liit koondab suuremaid ja väiksemaid teedeehituse firmasid. Merilo ettekanne keskendus kaitseväe soovidele, kuidas ehitada teid ja sildu ning muud taristut, et sellest oleks abi Eesti kaitsmisel.

«Eesti on praegu olukorras, kus sõjaline eskalatsioon areneb. Meil tuleb valmistuda selleks, et kui mingid arengud ei lähe meile soodsas suunas, siis sõjaline rünnak Eesti vastu muutub realistlikumaks, kui see on praegu või kui on olnud kunagi varem meie iseseisva ajaloo jooksul,» märkis Merilo.

Merilo sõnas, et tema esimene eesmärk on teha nii, et sõjaline agressioon Eesti vastu oleks teostamatu. «See on tohutult kõrge ambitsioon, kuid sel on oma põhjus. Kui sõda NATO ja Venemaa vahel puhkeb, siis meeldib see meile või mitte, geograafilise asendi tõttu meie territooriumil hakkab toimuma lahingutegevus,» ütles Merilo.

Eesti on NATO piiririik vastu Venemaad. «Kui sõjaks läheb, siis kaotame ühte ja teist niikuinii – inimesi, taristut ja territooriumi. Kõik need valikud on olemas,» ütles Merilo.

Kuna riigikogus vastu võetud julgeolekupoliitika eesmärgid näevad ette, et agressioon oleks teostamatu, siis tuleb panna asjad konteksti. Elanikke üle ühe miljoni, territoorium 45 000 ruutkilomeetrit ja võrrelda tuleb end riigiga, kes on Eestist palju suurem.

«Meil on ajalooline mälu, mis ütleb, et iga kord, kui vastu hakkame, siis õnnestume,» ütles Merilo.

Merilo märkis konverentsil, et saab seista kuulajate ees ainult tänu Vabadussõjas saavutatud võidule vaenlase üle, kes praegu üritab hävitada Ukrainat. «Samuti teame, mis juhtus aastal 1939, mil poliitiline otsus oli teistsugune. Kaitsetahe oli 1939. aastal murenenud. Võitlusvõime oli 1939. aastal kaitseväel väga kõrge, kuid sellest ei piisanud,» ütles Merilo.

Merilo märkis, et kaitseväe eesmärk on tugevdada nii Eesti riigi kui ka rahva kaitsetahet. Merilo sõnul on taristu riigikaitses isegi tähtsam kui sõjalised elemendid.

«Sõjalisi elemente, ka inimesi on lihtsam asendada kui taristut, näiteks teid, sildu, viadukte, sadamaid ja raudteesõlmi,» ütles Merilo.

Merilo meenutas, et Venemaa peamine eesmärk on territooriumi hõivamine. «Me näeme seda ka Ukrainas. Venemaa harjutab seda kõigil õppustel, kõige kuulsam neist on Zapad – vana kooli taktikaga maa-alade hõivamine ja kontroll,» märkis Merilo. «Venemaa ohverdab Ukrainas sõdureid, tehnikat ja varustust. Saja meetri pärast hukutatakse sõna otseses mõttes kümneid inimesi.»

Eestil on maismaapiir Narva ümbruses ning lõuna pool Peipsi ja Pihkva järve. Viimastest ületulek on keeruline, tullakse mööda maad. «Sellele eelneb sõjapidamine distantsilt. Venemaa raketirünnakute kohta Ukrainas ei viitsi enam statistikat pidada, sest rünnakuid on püsivalt palju. Praegu, minu ettekande ajal, käivad rünnakud,» ütles Merilo.

Ta märkis, et sõja korral on võimalik tuua sõjatehnikat meritsi või maismaad mööda Lätist. Jalaväepataljonil on üle 60 soomusmasina, toetusmasinad, kokku sadakond sõidukit. Brigaadis on vähemalt neli sellist pataljoni, lisaks toetuspataljonid hulga rasketehnikaga. Sadu ja sadu masinaid, mis kõik vajavad liikumiseks teid.

Sadamad ja ka lennurajad on väga kallid taristuehitised. «Ämari lennurada oli kunagi meie kõige kallim kaitserajatis, praegu enam mitte,» ütles Merilo.

Kaitseväe masinad neelavad sõja korral päevas vähemalt 1,6 miljonit liitrit kütust. «Kütust on mõistlik tuua suurtes kogustes suurte veokitega nii kaua, kuni see on hukukindluse mõttes võimalik,» märkis Merilo. Hukukindlus on eufemism veokite puruks laskmise kohta.

«Väga palju ei räägita tsiviilisikute evakueerimisest, aga nemad vajavad teid ja kütust. Raudtee on kõige kiirem viis inimeste liigutamiseks, kuni seda on võimalik teha,» ütles Merilo.

«Evakuatsioon ei piirdu ainult Eesti riigi territooriumiga, mingil hetkel peame olema valmis inimesi evakueerima ka väljapoole ohutsooni, mis hullemal juhul võib olla kogu Eesti territoorium,» ütles Merilo. «Mere-, maa- ja õhutransport – kõik on tähtsad.»

Üks küsimus 

Kas Rail Balticust on julgeolekukasu?

Kui Rail Baltic saab valmis, on kasu, aga see pole võluvits. Lihtsa sõduri vaatevinklist on Rail Balticu hind nii kõrge, et selle raha eest võiks osta sõjalised võimed, mida tahetakse raudteega siia tuua.

Rail Balticut saab kasutada konflikti korral hetkeni, mil liikumine on veel võimalik. Rail Balticut ära lõigata on lihtsam kui teedevõrku hävitada.

Rail Balticu hinnalipik on sõjalisest vaatest liiga suur, raudtee kasu on pigem majanduslik.

Raudtee purustamine on ka kõige lihtsam, märksa lihtsam kui teede puruks laskmine.

Merilo märkis, et kaitsevägi vajab mitmekesist teedevõrku, et sõja korral oma liikumist hajutada ja end vastase õhurünnakute eest kaitsta. Samuti sildu, sest igalt poolt ei ole otstarbekas ajutiste sildadega üle minna.

Taganedes tuleb aga taristut hävitada, et vastast kinni pidada. «Hea näide on Kanama viadukti õhkimine, mida praegu harjutame,» märkis Merilo.

«Ideaalis tuleb taristut ehitades arvestada sellega, et tõenäoliselt tuleb nad sõja korral hävitada. Soomlased on juba aastakümneid ehitanud taristule juurde teatud elemente, kuhu paigutada vajadusel lõhkelaengud,» ütles Merilo.

Balti kaitseliin pole Merilo sõnul võrreldav Maginot’ liiniga. Pigem tähendab see laialdasi tehnilisi ettevalmistusi, et vaenlase liikumist takistada. «Teed, mida praegu ehitatakse, tahab kaitsevägi sõja ajal jupiti hävitada. Siin ongi vaja leida tasakaal sõja- ja rahuaja vajaduste vahel,» ütles Merilo.

Merilo sõnul oleks otstarbekas teid ehitades luua kohad, kus on neid lihtne tõkestada. Kõige hullem variant on kaitseväele lai tee, mis kulgeb mööda kõva pinnasega lagendikku.

Ta märkis, et kaitsevägi ei taha avalikult rääkida linnade sõjalisest ettevalmistusest. «Kui võtta kaart lahti, kust suunast on Eestit sõjaliselt rünnatud, ja korraks vaadata Narva jõge ja Narvat,» ütles Merilo. «Kui keegi arvab, et me Narva pärast ei sõdi, siis see on ekslik arvamus. Aga mida see tähendab? Kui vaadata, mis on jäänud järele Ukraina linnadest, mis on jäänud ette rindele, siis on selge, mille pärast me sõdime.»

Kui vaja, siis tuleb aga kaitseväel Eesti linnu ise purustada. «Narva näitel tuleb olla valmis, et linnataristu, linnatänavad on vaja maakeeli öeldes hävitamise teel muuta vastasele läbimatuks,» märkis Merilo. «Me ei taha sellest rääkida, aga sõjaliselt on väga oluline, et taristuga saab ka vastase liikumist tõkestada.»