/nginx/o/2024/11/06/16470174t1h7d47.jpg)
Tehisintellekt on muutunud osaks igapäevast ning paljudel juhtudel on selle rakendamise oskus muutunud eelduseks – nii nagu on aja jooksul saanud eelduseks, et töötajad oskavad kasutada Google’it, meiliprogrammi või Excelit, tõdeb Elisa valdkonnajuht Joosep Põllumäe.
«Tehisintellekt muudab töökultuuri ja seda, kuidas ettevõtted toimivad. Suurematest firmadest kasutavad täna garanteeritult kõik mingil määral AI-d ja see trend ainult jätkub, kuna on selgelt näha, et AI-tööriistad suudavad pakkuda konkurentsieelist,» lausus ta. «Samas ei ole tehisintellekt kasulik vaid paremate kasuminumbrite saavutamiseks, vaid see on tehnoloogia, mis aitab lihtsamaks muuta iga kontoritöötaja igapäeva. Kui täna seda veel mingil põhjusel ei rakendata, siis tasuks seda kiiremas korras muuta. Võita on palju, kaotada aga väga vähe.»
AI-lahenduste kasutamine ei pea Põllumäe sõnul olema midagi suurt ja keerukat. Alustada saab ja tulebki lihtsatest asjadest. Kui keegi pole täna veel AI-lahendusi proovinud, tasub alustada lihtsamatest ja levinud ülesannetest, näiteks paluda ChatGPT-l põrgatada mõtteid mõne probleemi lahendamiseks või kasutades seda põrkelauana oma ideede valideerimiseks. Mida enam erinevaid lahendusi proovida, seda enam hakkab valdkonnajuhi sõnul pähe tuleme ka uusi viise, kuidas AI-d tööülesannete lahendamiseks ära kasutada.
Sel viisil talitades on keeruline leida ametikohta, kus AI eeliseid rakendada ei saaks.
«Paljud inimesed mõtlevad siiani tehisintellektist kui millestki, mis kuulub vaid IT-inimeste lauale. Kunagi arvati, et ka arvutid ja internet on midagi vaid patsiga poistele. Tänaseks kasutavad neid kõik. AI on liikumas täpselt samas suunas – alguses oli see nišitoode, tänaseks muutumas aga sama universaalseks lahenduseks kui otsingumootor. Tehisintellekti saab kasutada nii personaalse assistendina kui ka lihtsalt «musta töö» tegijana – tekstikokkuvõtted, õigekirja kontroll, suured arvutusülesanded. Neid ülesandeid on vaja täita igas ametis,» lausus ta.
Siiski märkis Põllumäe, et kui enamikes rollides on tehisintellekt alles kanda kinnitamas ja kedagi ei jäeta tööle võtmata, kuna ta ei suuda veel AI-teemade suunas mõelda, siis IT-valdkonnas on sellest saanud midagi, ilma milleta lihtsalt enam ei saa. Seetõttu eeldavad tööandjad ka järjest enam, et palgatavad inimesed suudavad ChatGPT-d ja teisi AI-tööriistu vähemal elementaarsel tasemel kasutada.
«Tehisintellekti rakendamise oskusest on saanud baaseeldus, mitte erioskus – see on täiesti normaalne, et arendaja töötab koos tehisintellektiga. Pigem on ohumärk, kui ta seda ei tee või ei oska, järelikult on baashügieenist puudu,» lausus ta ja selgitas, et sisuliselt on IT-osakondades AI-st saanud virtuaalne tiimiliige, kellega saab lahendusi ja mõtteid põrgatada ning kes aitab ka päriselt asju ära teha ja läbi mõelda.
AI-kasutamise oskuse kõrval on IT-valdkonnas järjest enam tähelepanu saamas ka see, kas töötajad suudavad tehisintellektil põhinevaid lahendusi ise luua. Põllumäe rõhutas, et täna kuuluvad keerukamad tööd küll veel spetsiaalsete AI-tiimide lauale, kuid mida aeg edasi, seda enam hakatakse eeldama, et ka muudele teemadele keskenduvad arendajad suudavad vähemalt algtasemel AI-karbitooteid ja -erilahendusi oma loodava juurde lisada.
«Selgelt on näha, et tugev tulevikutrend on keelemudelite ehitamine ja spetsiifiliste oskustega AI-tööriistade loomine. See on nii tööandjate kui ka arendajate endi jaoks täna kogu tehisintellekti laine huvitavam pool ja kui inimene on selliste lahenduste loomisega kokku puutunud, siis annab see talle ka tulevikus tõenäoliselt teiste kandidaatide ees väga suure eelise,» lisas ta.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)