KUIDAS JAGUNEB JÕUKUS? ⟩ Millistes Eesti piirkondades on rohkem vaesust?

Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Inimeste enda tunnetatav ilmajäetus ehk nende inimeste hulk, kes ei saa endale lubada mitmeid ühiskonnas laialt levinud hüvesid, kasvas aga 1,5 protsendi võrra. Foto: Shutterstock

Statistikaameti andmetel elas 2023. aastal suhtelises vaesuses 20,2 protsenti ja absoluutses vaesuses 2,7 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Suhtelise vaesuse määr on Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnas üle kahe korra suurem kui Harju ja Rapla maakonnas.

Statistikaameti juhtivanalüütik Epp Remmelg selgitas, et suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdsust riigis. «Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal ligi 274 800 inimest, keda on pea 29 000 võrra vähem kui 2022. aastal. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli alla 807 euro kuus,» ütles ta.

Sissetulekud kasvasid eelkõige lastetoetuste ja pensionide arvelt