ÜRO hoiatab: riikide kliimapoliitikad ei suuda täita vajalikku eesmärki

Tuletõrjuja istub mudasse mattunud auto katusel pärast ootamatuid üleujutusi Paiportas, Valencia provintsis, Hispaanias, 3. novembril 2024. Paduvihmad on nõudnud üle 200 inimelu. Teadlased seostavad Valencia üleujutusi kliimamuutustega. Foto: EPA / Scanpix

Uus raport 2024. aasta kliima kohta toob esile, kuidas rekordilised süsinikuheitmed ja fossiilkütuste põletamine süvendavad kliimakriisi ning ohustavad ka maailma majandust. Teadlased rõhutavad tungivat vajadust radikaalsete muutuste järele, et ennetada kõige raskemaid tagajärgi.

Värske raport «2024. aasta kliimaseis: Ohtlikud ajad Maal», mis avaldati teadusajakirjas BioScience, toob esile, et inimkonna tegevus mõjutab ulatuslikult kliimat ning see võib viia pöördumatute tagajärgedeni nii looduses kui ka inimeste elukeskkonnas. Teadlased rõhutavad, et inimtegevusest tulenevad süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heitmed on kliimamuutuste peamine põhjus, ja senised meetmed pole piisavad süvenevate kahjude vältimiseks.

Inimtegevus suurendab pidevalt kasvuhoonegaaside taset, hoides 2023. ja 2024. aasta globaalseid keskmisi päevatemperatuure rekordkõrgustel. Selle taustal suureneb oht, et kliimamuutused põhjustavad üha rohkem majanduslikke ja sotsiaalseid kriise, suurendades taastamise kulusid ja vajadust kriisijuhtimise järele. «Seisame pöördumatult süveneva kliimakatastroofi piiril. See on vaieldamatu üleilmne hädaolukord, mis seab ohtu kogu elu alused Maal,» öeldakse raportis.