Luminor avaldas, kui palju peab uuel aastal palk tõusma, et senine elu jätkuks

Pilt on illustratiivne. Foto: Signe Oidekivi / Postimees

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul iseloomustab SKT viimane seis Eesti majanduse nõrkust. Kellel järgmisel aastal sissetulek vähemalt seitse protsenti ei tõuse, peab leppima elustandardi langusega.

Uusküla sõnul on SKT nüüd Eestis kaks kvartalit olnud sama koha peal. «Kui vaadata sesoonselt ja tööpäevadega kohandatud SKTd, siis kolmanda kvartali SKT oli võrreldes teise kvartali SKTga 0,1 protsendi võrra kõrgem. See näitab jätkuvat Eesti majanduse nõrkust ning oli, arvestades juba teadaolevaid kolmanda kvartali andmeid, oodatud tulemus. Samas, võrreldes varasema prognoosiga, on tulemus veidi nõrgem,» rääkis Uusküla.

Luminori prognoos käesolevaks aastaks on jätkuvalt ühe protsendi suurune langus, võrreldes 2023. aastaga, ning sellel kursil on Eesti majandus jätkuvalt. «Eratarbimine oli kolmandas kvartalis jätkuvalt nõrk. Kuigi aasta jooksul on ostujõud veidi taastunud, siis poodi on sellest vähe jõudnud. See on olnud arusaadav käitumine, sest ebakindlus tuleviku ees on jätkuvalt suur. Kuigi tööpuudus ei ole kasvanud, siis arusaam, et mingil hetkel võidakse hakata koondama, tähendab jätkuvalt seda, et valmistuda tuleb hakkama saamiseks erinevates oludes,» ütles Uusküla.

Elukvaliteedi hoidmiseks vajalikku palgatõusu näevad vähesed

«Kui järgmisel aastal ei ole oodata palgatõusu või hoopis tuleb sissetuleku langus, siis tähendab see märkimisväärset elustandardi langust, arvestades erinevaid maksutõuse. Vaid umbes seitsme protsendi suurune palgatõus tähendab seda, et ostujõud püsib samal tasemel, kus oli sel aastal, kuid nii suurt palgatõusu näevad pigem vähesed,» ütles Uusküla.

Seepärast peab enamik inimesi oma tarbimist koomale tõmbama ja seepärast juba ka säästetakse sel aastal, nentis Uusküla ja lisas, et automaksu tuleku ootuses ostetakse rohkem oma säästudest ka autosid, mis vähendab muud tarbimisvõimalust veelgi.

Ka tööstustoodang ja eksport ei ole saanud jalgu alla. Madalseis jätkub tema sõnul Eesti jaoks olulistes sektorites ning kuigi mõningad tellimused on lisandumas, siis hüpet eelmistele tasemetele ei ole veel paista.

«Tegemist ei ole enamiku jaoks kriisiga, vaid lihtsalt madalseisuga, kus maksud ja arved saavad makstud, kuid äri märgatavalt ei kasva. Seepärast on madalad jätkuvalt ka investeeringud,» lisas Uusküla.