Riik tahab tuulepargiehitajatelt saada miljoneid

Tuulepark. Foto on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Valitsus otsustas sel nädalal, et paneb 8500 hektarit riigimaad tuuleparkide arendajate tarbeks enampakkumisele. Kliimaministeerium ütleb, kui palju selle sammuga riigile raha teenida soovitakse.

Neljapäeval teatas kliimaministeerium, et valitsuse otsusega hakatakse alates novembrist tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade enampakkumisi korraldama. Maid saab kasutada ainult tuuleparkide rajamiseks ning nende kasutusaeg oleks kuni 39 aastat.

Enampakkumisele pannakse kliimaministeeriumi andmetel eri piirkondade peale kokku ligikaudu 85 km² riigimaad, millele hinnanguliselt oleks võimalik paigutada kuni 1100 MW tuuleenergia tootmisvõimsusi. Sobivatel aladel tuleb enne tuulepargi rajamist läbida planeerimis- ja loamenetlus või aladel, kus planeerimisprotsess praegu ei käi, menetlus algatada.

Palju loodab riik selle sammuga tulu teenida? Kliimaministeeriumist öeldi, et enampakkumise võitnud arendajad maksavad riigile tasu maa kasutamise eest, samuti makstakse maa kasutamise eest osa toodetud tuuleenergiast saadud tulust. Enampakkumistega alustatakse novembris ning neid viib läbi Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) koos Maa-ametiga. Tulu ise sõltub enampakkumise tulemustest ja tuuleenergia toodangust. Prognoositavalt oleks riigi tulud arendus- ja ehitusetapis mõõdetavad sadades tuhandetes eurodes aastas, tuulikute opereerimisperioodil juba miljonites. Kõik see sõltub realiseerimisele minevate projektide arvust ja mahust.

Kui palju saaks koguda selle sammuga tuulikutasusid? Sellepeale öeldi kliimaministeeriumist järgmist:«Kui tuulik alustab tööd, sõltub tasu suurus eelmise kvartali elektri börsihinnast ja tuulikuga toodetud elektrienergia mahust. Näiteks on üheksa 4,3 MW võimsusega tuulikuga tuulepargi aastane tuulikutasu üle 70 000 euro. Näites on üheksa tuulikuga tuulepark, mis on suhteliselt väike tuulepark. Näiteks on Sopi-Tootsi tuulepargis 38 tuulikut võimsusega 6,8 MW. Võib eeldada, et kui jõutakse enampakkumisele pandud riigimaadele tuulikute paigaldamiseni, on kasutusel juba suuremad tuulikud, mis suudavad toota rohkem energiat. Seega on siis ka tuulikutasud ka suuremad, ulatudes kindlasti juba üle 100 000 euro aastas.»

Tuulikutasust pool saab kohalik omavalitsus, teine pool jaotatakse tuulepargi mõjualas elavate inimeste vahel proportsionaalselt. Kui tuulepargi mõjualas ei ela inimesi, jääb kogu tuulikutasu kohalikule omavalitsusele.

Ehitusjärgus makstakse tuulikute eest kümnendik kehtivast tuulikutasust.

Suurem summa tuleb siiski tõenäoliselt välja käia maksumaksjal. Meretuuleparkide meetme puhul on kliimaministeerium prognoosinud, et firmadele tuleb tasuda aastas suurusjärgus 130 miljonit eurot aastas (nagu on kirjas kliimamkindla majanduse seaduse seletuskirjas) ning toetusskeem peaks kestma 20 aastat. Selle üle poliitilised vaidlused veel käivad.

Lisaks teatas kliimaministeerium septembris, et plaanitakse toetada ka maismaatuuleenergia arendamist, aidates vähempakkumisega turule ligikaudu 4 TWh maismaatuuleelektrit. Uute maismaatuuleparkide valmimine on kavandatud hiljemalt 2029. aasta lõpuks. Maismaatuuleparkide toetusperioodi kestvus on kokku 12 aastat.