Venemaa veeretab sõjakulud kodanike kukile: maksud tõusevad veelgi

Kuigi esmapilgul võivad Venemaa ressursid olla piiritud, siis tegelikkuses peavad sõjakulutusi hakkama järjest rohkem kinni maksma tavalised Venemaa kodanikud. Foto: ALEXANDER NEMENOV

Majandusekspertide hinnangul peab Venemaa Ukraina sõja rahastamiseks tõstma veelgi makse, kuna juba väljakuulutatud maksudest ei piisa riigi kasvavate sõjaliste kulutuste katmiseks.

Venemaa 2025. aasta eelarveprojektis on sõjaväele eraldatud umbes kolmandik kogukuludest ehk 6,3 protsenti SKTst. Tegemist on kõrgeima tasemega pärast külma sõja lõppu ja esimest korda on kaitsekulutuste osakaal kaks korda suurem riigi sotsiaalkulutustest, edastas Reuters.

Sõjakulude tohutu kasv on põhjustanud Venemaa majanduses ka korraliku inflatsioonitralli. Intressimäärad on tõusnud kõrgeimale tasemele alates 2003. aastast ja rubla jätkab dollari suhtes langemist. Kuna lääne sanktsioonid on Moskva rahvusvaheliselt võlakirjaturult sisuliselt välja tõrjunud, on Venemaa rahastamisvõimalused piiratud.

Seetõttu on Venemaa valitsus juba alustanud maksude tõstmist, et rahastada sõda Ukrainas. Suurem maksureform peaks 2025. aastal andma lisatulu 1,7 protsenti SKTst, kuid majanduseksperdid on seda meelt, et ka sellest ei piisa ja järgmisel aastal võib venemaalastele tulla veelgi maksuüllatusi.

Järgmisel aastal tõuseb Venemaal ettevõtete ja üksikisiku tulumaks ning autode taaskasutusmaks. Koos veel mitme väiksema maksutõusuga peaks see riigikassasse tooma kolme aasta jooksul 14,7 triljonit rubla.

PF Capitali ökonomist Jevgeni Nadoršin lisas, et Venemaa eelarve pole kunagi olnud nii fiskaalselt keskendunud tulude hankimisele igast võimalikust allikast kui viimasel ajal.

Eelöeldu põhjuseks on asjaolu, et Venemaa eelarvet ei toeta ka enam nafta hind. Riigi järgmise aasta eelarves prognoositakse, et nafta hind langeb keskmiselt 70 dollarilt barreli kohta 2024. aastal 65,5 dollarini barreli kohta 2027. aastal, mis vähendab veelgi riigi tulusid.

«Selline struktuur hoiab eelarve tugevalt sõltuvana naftahinnast. See tähendab, et kui mitte 2025. aastal, siis lähiaastatel kerkib taas küsimus, kust leida täiendavaid tulusid,» ütles Alfa-Banki peaökonomist Natalia Orlova.

Rahandusminister Anton Siluanov ütles eelmisel aastal, et kulutuste suurendamiseks ei ole ruumi, ja hoiatas, et kui seda ei piirata, langeb koormus inflatsiooni või kõrgemate maksude kaudu Venemaa kodanikele ja ettevõtetele.

Mõlemad on aga juba toimunud. Inflatsioon on rohkem kui kaks korda kõrgem keskpanga eesmärgist ja põhiintressimäär on 21 protsenti, mis on kõrgeim tase alates president Vladimir Putini valitsemise algusaastatest.

Samas on Venemaa majandus vaatamata Lääne sanktsioonidele siiski üllatavalt hästi vastu pidanud ning avalikkuse rahulolematusest on vähe märke, arvestades ajalooliselt madalat tööpuudust ja rekordiliselt kõrget palgakasvu.

Toetusi tõmmatakse koomale

Teisest küljest hakatakse Venemaal vähendama ka toetusi. 11,6 protsendi võrra kärbitakse väikeettevõtete toetusi ja 11 protsendi võrra hariduse arenguprogrammide rahastamist.

Piirkondlikele eelarvetele sotsiaaltoetuste, sealhulgas riiklike pensionide täiendamiseks mõeldud vahendeid kärbitakse 31 protsenti, samas kui sotsiaalteenuste kaasajastamise programmi rahastamine väheneb 35 protsendi võrra.

«2025. aasta eelarve näitab, et Putin on sunnitud sõja rahastamiseks kulutusi kärpima peaaegu kõigis valdkondades,» ütles endine keskpanga asejuhataja Sergei Aleksašenko.

Rahandusministri asetäitja Vladimir Kolõtsev märkis, et kui sõja-aastatel on sõjalised kulutused kasvanud 3,0–3,5 protsenti SKTst, siis üldised kulutused on kasvanud vaid 2 protsenti.

«See näitab prioriteetide seadmist, mis tähendab, et ülejäänud kulutusi on sisuliselt vähendatud 1–1,5 protsenti SKTst, selline on praegu eelarve konsolideerimine,» ütles Kolõtsev, kes harva tunnistab avalikult valitsuse prioriteetide muutumist.

Isegi president Vladimir Putini «riiklikud projektid» – strateegiliselt tähtsate valdkondade arengukavad – on ohus, kuna osa rahastamist on majandusministri endise asetäitja Andrei Klepaši sõnul nihutatud aastatesse 2028–2030.

«Aastatel 2026–2027 peame leidma võimalusi jaotamata vahendite ja reservide kaudu, et tagada järjepidevus ja stabiilsus. Vastasel juhul satuvad sihtparameetrid ohtu,» ütles ta.