GALERII ⟩ Streik peatas 10 minutiks populaarse Tallinna kohviku töö

Fotografiska kohviku ja restorani tegevjuhi Margit Aasmäe sõnul otsustasid nad streigiga liituda, et pöörata valitsuse tähelepanu sellele, et kiire hinnatõusu ajal maksude tõstmine pole ainuvõimalik tee.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) eestvedamisel toimus neljapäeval protestiaktsioon «Jätku leiba!», mille raames peatati töö kell 12.30–12.40 kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes üle Eesti.

Kell 12.30, kui streik algas, einestas Fotografiska esimesel korrusel asuvas kohvikus paarkümmend inimest. Kui äkitselt pandi tuled kustu ja muusika kinni, oli enamik inimesi kohmetute nägudega ja jälgisid toimunut. Leti juurde seisma kogunesid teenindajad, kokad ja ettevõtte juhtivtöötajad. Kohviku seinal oleva ekraan teavitas inimesi streigist ja kutsus üles inimesi üheskoos seisma toitlustuskohtade eest. 10-minutilise streigi jooksul tõusis järgemööda püsti umbes kolmandik klientidest, et olla personaliga solidaarne. Siiski oli ka neid, kes toimuvast ilmselt aru ei saanud. Näiteks üks paar seisis nõutute nägudega saalis ja vaatas mureliku näoga välisukse poole. Postimehe ajakirjaniku selgituse peale, et käimas on streik, kuid nad võivad vabalt lahkuda, noogutasid nad sõbralikult ja kõndisid kohvikust välja.

Ettevõtte juht: olukord soodustab varimajandust

Aasmäe sõnul otsustasid nad streigiga liituda, et olla solidaarne teiste toidukohtadega. «See on meie kõigi ühine mure,» ütles ta. Ta ei usu, et valitsus selle mõjul maksutõusu plaane muudab, kui ta leiab, et streik on vajalik muu hulgas klientide teadlikkuse tõstmiseks, kes küll tunnevad hinnatõuse ja on kuulnud uudiseid maksutõusu kohta, kuid nad ei saa tõenäoliselt aru, kui keerulises olukorras on praegu toidukohad.

«Inimesed mõtlevad, et kui saal on rahvast täis, siis meil läheb hästi, kui tegelikult ei tähenda see midagi. See on vaid jäämäe tipp,» sõnas Aasmäe. Ta selgitab, et selles äris on kasumimarginaalid väiksed ning tooraine ja tööjõud on kiiresti kallinenud.

Tema sõnul mõjutab inflatsioon kõiki inimesi ja määrab sageli selle, kui palju saavad inimesed väljas käies tarbida. Kuid samal ajal mõjutab inflatsioon ka ettevõtjaid, kes peavad hindu tõstma, sest tooraine ja teised kulud on kerkinud. Kuid Aasmäe sõnul ei saa söögikohad lõputult hindu tõsta ja nad ka ei taha seda teha. Lõpuks kaob kallite hindade tõttu osal inimestel üldse võimalus väljas süüa, möönab Aasmäe.

«Meil on turisti väga vaja.»

Fotografiska tegevjuht ja kaasasutaja Margit Aasmäe 

Kuna hinnatõusele lisandub maksutõus, siis muutub Eesti järjest kallimaks riigiks. Seetõttu pelgab Aasmäe, et turism Eestisse väheneb. «Meil on turisti väga vaja,» ütles ta.

Aasmäe hinnangul ei peaks riik kohtlema kõiki sektoreid täpselt samamoodi ning tõstma kõigil korraga makse, sest toidukohad tegutsevad globaalsel turul. Lisaks võivad riigil üldse mingid tulud saamata jääda. «Kui ettevõtetel hakkab minema halvasti, siis võib tekkida varimajandus,» sõnas ta.

Toidukohtades tähendab varimajandus üldjuhul seda, et osa palka makstakse maksuvabalt sularahas, kuna seda liigub kohvikutes nagunii ja sularaha abil on võimalus maksudest kõrvale hiilida. Tema hinnangul ei peaks valitsus praegu nende sektorile käibemaksu tõstma. Tema sõnul on löögi all ka kultuuriüritused, kes samuti võistlevad sageli globaalsel turul.

Fotografiska on eraettevõte, kes peab muuseumit, kohvikut ja restorani. Kohvik pakub hommiku- ja lõunasööki ning restoran õhtusööki. Kohvik on avatud iga päev, argipäevadel alates kell 08.30. Restoran on avatud teisipäevast reedeni alates 18.00 ning laupäeval alates 14.00.

Aasmäe möönab, et viimased aastad on mõjunud kehvasti ka neile, kuid ta ei ütle, et neil on praegu väga keeruline aeg. Rohkem tunneb ta muret sektori tuleviku pärast.

Fotografiskas tegeleb toitlustusega ettevõtte FG Food OÜ. Äriregistri andmetel oli nende käive 2023. aastal 3,3 miljonit ja kasum 165 000 eurot. Aasta varem oli käive 2,9 miljonit ja kasum 310 000 eurot. Firma tööjõukulud tõusid aastaga 975 000 eurolt 1,2 miljoni euroni.

Hotellidel on maksuerisused, kuid ka neil tõusevad maksud

EHRLi tegevjuhi Killu Maidla sõnul soovitakse tähelepanu pöörata toitlustussektori keerulisele olukorrale majanduslanguse ajal. Maidla sõnul muudavad maksutõusud olukorra veelgi raskemaks, sest paljude teiste Euroopa riikide toidukohad ja hotellid saavad toimetada soodsamas maksukeskkonnas.

Praegune majutuse käibemaks on üheksa protsenti, kuid see tõuseb alates uuest aastast 13 protsendi peale. See teeb Maidla sõnul Eestist ühe kalleima majutusmaksuga riigi Euroopas. Toitlustussektori käibemaks tõusis juba sel aastal kaks protsenti ning tõuseb järgmise aasta jooksul veel sama palju. 24-protsendise käibemaksumääraga on Eesti restoranisektor Euroopa keskmisest kogunisti kaks korda rohkem maksustatud, märkis Maidla.