Konkurentsivõimetu põlevkivielekter viis Eesti Energia kahjumisse

Eesti Energia kontor. Foto: Svetlana Aleksejeva

Eesti Energia kontserni üheksa kuu müügitulu ulatus 1,3 miljardi ning normaliseeritud puhaskasum 191 miljoni euroni – kolmandas kvartalis teenis kontsern 388 miljonit eurot müügitulu ning 5,6 miljonit eurot normaliseeritud puhaskahjumit.

Tulemusi mõjutasid põlevkivielektrijaamade vähenenud konkurentsivõime, lisaks ka tootmisüksuste planeeritud hooldused ja energiaäri hooajalisus.

Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm selgitas, et kuigi kolmas kvartal lõppes väikese kahjumiga, on välisturgude äri kasv tugevaid tulemusi toonud. «Kontserni üheksa kuu 1,3-miljardilisest müügitulust teenisime ligi kaks kolmandikku väljaspool Eestit ja tänaseks on Lätis, Leedus ja Poolas müüdud elektri maht juba üle kahe korra suurem kui Eestis,» ütles Tamm. «Tulemustele avaldasid negatiivset mõju vanad põlevkivielektrijaamad, mis pääsesid turule väga harva, kuid mille püsikulud ulatusid kolmandas kvartalis üle 10 miljoni euro. Samuti oli mõju Baltikumi ja Poola elektrituru ning globaalse vedelkütuste turu madalamatel hindadel.»

Kolmandas kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 689 gigavatt-tundi elektrit, mis on 21 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Elektritoodangust moodustas 53 protsenti ehk 362 gigavatt-tundi taastuvelektri toodang, mis kasvas möödunud aastaga võrreldes 21 protsenti.

«Oleme elektritootmises jõudnud punkti, kus taastuvenergia tootmisvõimsus läheneb juhitavale tootmisvõimsusele. Kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule väga harva, siis moodustab taastuvelektri osakaal kogu elektritoodangust juba üle poole,» selgitas Tamm. «Kindlasti näeme taastuvenergia osakaalu kasvu ka tulevikus, sest taastuvenergia toodang suureneb ning põlevkivielektri konkurentsivõime paranemist ei ole ette näha.»

Estlink-2 rikkest tingitud kõrgemate elektrihindade tõttu pääsesid juhitavad tootmisvõimsused rohkem turule ning tootsid 327 gigavatt-tundi elektrit, mis on 20 protsenti enam kui mullu samal perioodil. «Madala taastuvenergia toodangu juures pole Baltikumis veel kalli tootmishinnaga põlevkivielektrijaamadele asendust. Paraku pääsevad need jaamad turule vaid pikematel kallima hindadega perioodidel. Põlevkivijaamadel puudub paindlikkus, et lühiajalistele hinnakõikumistele reageerida.»

Ettevõte investeeris kolmandas kvartalis 164 miljonit eurot, mis on 18 protsenti vähem kui mullusel perioodil. Sellest 77 miljonit moodustasid kontserni tütarettevõtte Enefit Greeni investeeringud taastuvenergia arendamisse ja 34 miljonit võrguettevõtte Elektrilevi investeeringud elektrivõrku.

Tamme sõnul on mitmed pooleliolevad investeerimisprojektid puhtamasse energiatootmisse, elektrivõrgu liitumisvõimalustesse ja keemiatööstuse vundamenti lõpusirgele jõudmas. «Enefit Greeni Sopi-Tootsi tuulepargis on kõik tuulikud püsti ning park andis kolmandas kvartalis võrku ka esimese elektri. Päikesepaneelide paigaldamise tempo on vaibunud, mistõttu väheneb ka vajadus võrgu liitumisinvesteeringute järele. Tarbijale toovad need investeeringud puhtama ja konkurentsivõimelise hinnaga elektri, kontsernile aga lisatulu,» selgitas Tamm.

Vedelkütuste tootmismaht langes seadmete planeeritud hoolduse tõttu mullusega võrreldes 7 protsenti, 87 000 tonnini, müügimaht vähenes 18 protsendi võrra, 94 000 tonnini. Vedelkütuste ärisegmendi kasumlikkus aga paranes nii kolmanda kvartali kui üheksa kuu vaates.

Kontserni normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli kolmandas kvartalis 43 miljonit eurot ehk 58 protsenti väiksem kui mullu samal perioodil. Kontserni normaliseeritud puhaskahjum oli 5,6 miljonit eurot. Kontserni üheksa kuu müügitulu moodustas 1,3 miljardit eurot (-7 protsenti) ja normaliseeritud puhaskasum 191 miljonit eurot (-17 protsenti).