Ühe ajastu lõpp: Eesti vanim kommertspank sulgeb uksed

Eesti üks vanemaid kommertspankasid TBB pank tundub olevat sulgemise äärel. Esimesed murekellad helisesid juba aasta alguses, kuid nüüd on probleemid juba ilmselged. Analüüsime, mille poolest pank oli tuntud, eriti aga millega ta vähem tuntud oli, kuidas suudeti väikepangana hiidude seas ellu jääda ning mis juhtus ärimudeliga 2024. aastaks.

Eelmisel nädalal teatas TBB pank, avalikkusele rohkem tuntud kui Äripank, et lõpetab või peatab peamised finantsteenused. Peatatud on uute klientide arvelduskontode avamine, tähtajaliste ja säästuhoiuste vastuvõtt, väärtpaberikontode avamine ja seifide rentimine uutele klientidele.

Laenutaotluste vastuvõtt on peatatud ning pangakontorisse pääseb vaid eelneval kokkuleppel.

 TBB Pank, endine Tallinna Äripank liigub likvideerimise suunas. Foto: Konstantin Sednev / Postimees Grupp

Finantssektori uudiste jälgijad teadsid juba ammu, et TBB-l läheb halvasti ja tõenäoliselt liigub pank kas müügi või likvideerimise suunas. Kaks kuud tagasi sai LHV pank konkurentsiametilt loa osta osa TBB panga laenuportfellist. 

Lõpliku löögi andis inspekteerimine

Esimesed märgid probleemidest ilmnesid juba talvel. Selle aasta jaanuaris piiras finantsinspektsioon TBB panga tegevust, tuvastades puudusi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas. Kontrolli käigus selgus, et TBB panga sisereeglid ei vastanud nõuetele ning pank ei kontrollinud oma kliente korralikult ega teatanud nende kahtlastest tehingutest. Panka kohustati need puudused kõrvaldama.

Kuna aktsionärid otsisid juba piirangu kehtestamise ajal pangale ostjaid, ei olnud finantsinspektsiooni ettekirjutus tulevase pankrotiga loomulikult seotud. Kuid tundub, et see oli viimseks kirstunaelaks. Just pärast inspektsiooni kehtestatud piiranguid teatas TBB, et lõpetab makseteenuste osutamise Euroopa Majanduspiirkonnast väljapoole, samuti teenused mitteresidentidest juriidilistele isikutele ning ka residentidele, kellel on vähemalt üks mitteresidendist kasusaaja.

Rus.Postimees küsis panga juhatuse esimehelt Igor Novikovilt, kas omanike otsus pank sulgeda on seotud sellega, et pärast finantskontrolli otsust ei tee TBB pank koostööd tänaseks riskantseks hinnatud klientidega.

Tõenäoliselt oli selliseid kliente, keda tuli rangemalt kontrollida või üldse mitte teenindada, liiga palju, ja see piiras aastaid töötanud ärimudelit.

Panga juhatus kinnitas, et asi pole selles. Panga sulgemise põhjus on panga sõnul see, et viimastel aastatel on aktsionärid tundnud ebakindlust panga tegevuse jätkusuutlikkuse ja kasumlikkuse suhtes.

Finansinspektsiooni juht Kilvar Kessler 10. aprillil 2019. aastal finatssektori rahapesu ning terrorismi rahastamisega võitlemise pressikonvenretsil. Foto: Konstantin Sednev/Postimees/Scanpix

Venemaa vastu suunatud sanktsioonid ei mõjutanud?

Miks tekkisid panga jätkusuutlikkuse ja kasumlikkusega seoses kahtlusted just viimastel aastatel? TBB panga 2023. aasta majandusaruandes seisab: «2023. aastal jätkus majandussanktsioonide poliitika, mille eesmärk oli isoleerida Venemaa maailmamajandusest, tehnoloogia- ja tooraineturgudest. See tekitas Venemaal, Valgevenes, Ukrainas ja SRÜ riikides äri ajavatel pangaklientidel arveldusraskusi. Pank tegi kõik maksed eelnimetatud riikidega peamiselt Raiffeisen Banki kaudu.»

Tõsi, edasi kirjutatakse aruandes, et panga tulubaas ei sõltu nende geopoliitiliste riskide realiseerumisest, kuna pank ei finantseeri Eesti mitteresidente ega tee valuutavahetustehinguid Venemaa, Valgevene ja Ukraina valuutaga. «Laenuklientide osakaal, kelle struktuuris on toodud nende riikide kasusaajad, moodustab ainult 1,2% laenuportfellist. Panga kaasatud ressursside baas ei sõltu samuti Venemaa, Valgevene ja Ukraina residentide vahenditest,» seisab TBB panga 2023. aastaaruandes.

2023. aasta lõpu seisuga moodustavad Venemaa, Valgevene ja Ukraina residentide deposiidid ainult 3,2% kõikide deposiitide ja 0,6% tähtajaliste deposiitide mahust.

Arvestades ülaltoodut, jääb ebaselgeks, miks aruandes mainitakse eraldi sündmusi ja riske, mis panga kasumlikkust ei mõjuta ja miks pank ikkagi müüki pandi. Müüki, tõsi küll, ei toimunud.

Küsimusele, kas pank suletakse tavapärase likvideerimise või pankrotiga, teatas panga juhatus, et arutati erinevaid võimalusi, sealhulgas täiendava raha kaasamine, panga müük uutele aktsionäridele, vabatahtlik likvideerimine jm.

Ostjat ja investorit ei leitud, mistõttu ootab pank tegevuse lõpetamist tavapärase likvideerimisega. «Vajalikud sammud on plaanitud ning meie kliendid, partnerid ja avalikkus on neist juba teadlikud,» kommenteeris TBB pank.

Praegu töötab pank finantsinspektsiooni järelevalve all, et tagada klientide õigused ja huvid. «TBB pank on maksevõimeline ja teenindab kliente, täites nende nõuded täielikult,» kinnitas juhatus.

Kriminaalasjad ja rahapesu kahtlus

TBB pangal on umbes 5000 klienti, mis on 0,3% Eesti turust. Mis juhtus ja miks ei suutnud pank 33 tegutsemisaasta jooksul oma nišiformaadist välja murda – kuid samas uksi ka kinni ei pannud?

Äripanga üks esimesi kontoreid Tallinnas 1994. aasta märtsis. Foto: MEELIS LOKK/ Postimees

Pank loodi 1991. aastal ja kuni 2019. aastani kandis see nime Tallinna Äripank AS. Praegu on panga suurim aktsionär Leonarda Invest AS, kuid kogu TBB kontserni (AS TBB pank, TBB liising ja AS TBB Invest) tegelik kasusaaja on Venemaa kodanik Andrei Žukov.

Andrei Žukov ilmus panga juhatusse jaanuaris 1998. Septembris 2024 kuulus temaga seotud isikutele 44,47% pangast, mistõttu ta on tegelikult peamine aktsionär.

Ülejäänud aktsionäridel on vähem kui 10% aktsiatest. 9,57% panga kapitalist kuulub Sergei Elošvilile, kes oli kunagi Eesti politsei ohvitser.

Veel neli suurt aktsionäri on Eestist, Hispaaniast, Leedust ja Suurbritanniast.

Nime muutis pank juunis 2019. Nimemuutust toona ei põhjendatud, kuid sel ajal vahistas keskkriminaalpolitsei rahapesu kahtlusega kolm Äripanga töötajat.

Keskkriminaalpolitsei algatas kriminaalasja, mille käigus uuriti rahapesu ja altkäemaksu võtmise kahtlusi. Politsei tähelepanu alla sattusid mitteresidentide tehingud. Kriminaalasi algatati suvel 2018 ja 2019. aasta juuni alguses toimusid juba vahistamised. Tänaseks paistab see asi politseile ja prokuratuurile perspektiivitu.

Eelmise aasta novembris mõistis Harju maakohus kaks TBB pangaga seotud rahapesu süüdistusega isikut õigeks. Kuigi lõplikku otsust selles kriminaalasjas ei ole, on see ja finantsinspektsiooni viimane ettekirjutus panga aktsionäridele tõsised löögid.

Läbipaistmatud matrjoškad

Finantsinspektsioon hindas oma 2017. aasta lõpu riskihinnangus Tallinna Äripanga rahapesu riski märkimisväärseks, sealhulgas suure offshore-klientide osakaalu tõttu.

2022. aastal kirjutas Äripäev, et TBB panga ametlike dokumentide lekkest paljastuvad panga töötajate ulatuslikud petuskeemid. See toimus ajal, mil finantsinspektsioon sulges rahapesu kahtluse tõttu Danske ning Versobanki filiaali.

Need kaks panka sulgesid uksed viis aastat tagasi, kuid TBBni jõudis järg alles nüüd. Seejuures paneb pank uksed kinni ilma sunnita. Sellegipoolest on Tallinna Äripank oma läbipaistmatu omandistruktuuri ning offshore-tehingute tõttu olnud meedia teravdatud tähelepanu all. 

2019. aasta juunis muutis Tallinna Äripank nime TBB Pangaks. Foto: Konstantin Sednev/Postimees/Scanpix

Tallinna Äripanga omanike kohta ei ole Eestis palju teada. Pikka aega kuulus väga suur osa aktsiatest nii-öelda matrjoškadesse, segasesse võrgustikku, kus üks firma omab teist ja seejuures mitu korda järjest.

Tallinna Äripanga kolme aktsionäri omanikena kirjas ettevõtted olid registreeritud ühel ja samal aadressil. Sellele Ühendkuningriigi aadressile saadetud kiri naases märkega, et ettevõtet seal ei eksisteeri ja kirja ei saa kohale toimetada.

Veerand panga aktsionäridest asus ühel aadressil ja neil oli ühised juhid, seega on õigustatud oletus, et kõikide taga olid samad inimesed või üks isik. Veel veerand aktsiatest kuulus ettevõtetele, mis olid registreeritud Küprosel, Briti Neitsisaartel ja Ameerikas.

Pank, teemandid ja lennukid

Alates 2000. aastast kuulus Tallinna Äripanga nõukogusse Venemaa kodanik Sergei Gornõi – endine riigifirma Almazjuvelireksport asepresident, Almaz-Pressi aktsiaseltsi nõukogu liige.

Veelgi enam, 2006. aastaks moodustasid teemandifirma tippjuhid panga nõukogu koosseisust poole. Nõukogusse kuulus lisaks Gornõile ka Almazjuvelirekspordi peadirektor Rustem Usmanov ja plaatinaosakonna juht Aleksandr Vassiljev.

Sergei Gornõi, Aleksandr Vasiljev ja Rustem Usmanov Tallinna Äripank ASi nõukogus. Foto: скриншот

Üks huvitav seik. Vassiljev kadus 29. mail 2012 pärast seda, kui lahkus Almazjuvelirekspordi hoonest koos umbes 1,5 miljoni dollariga. Enne seda oli ta öelnud kolleegidele, et läheb tuttavatega kohtuma. Tööle ega koju Vassiljev enam ei naasnud ning tema telefon oli välja lülitatud.

Siinkohal tuleb märkida, et kõik need kahtlased asjad juhtusid ammu ja enne praeguse juhatuse esimehe ametisse nimetamist.

Lisaks teemandimüügile keskendunud pangagrupile oli Andrei Žukov tegev ka lennundusäris. Ettevõtted Panaviatic AS, Panaviatic Holding OÜ, Panaviatic KVH OÜ ja Panaviatic Maintenance OÜ on siiani elujõulised ning kasumlikud.

Varem kontrollis Žukov seda gruppi ettevõtte Leonarda Invest kaudu, nüüd kinnitavad dokumendid, et Panaviaticut kontrollib Anna Žukova. Panaviatic tegeleb väikelennukitega tšarterlendude korraldamisega.

Aruanded kinnitavad, et sanktsioonid ei ole Žukovi lennundusäri eriti mõjutanud. Käive kõigub praegu 10 miljoni euro ümber, sarnane oli see ka 2011. ja 2012. aastal. 2011. aastal sai Žukovi lennundusäri juhiks endine kaitsepolitseiameti juht ning siseminister, tänaseks manalateele lahkunud Jüri Pihl.

27. aprill 2007. Pronksiöö järgse hommiku pressikonverents. PPA juht Raivo Aeg (vasakult), siseminister Jüri Pihl, peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo. Foto: Mihkel Maripuu

Nõukogu liikmed Sergei Elošvili ja Jüri Pihl teenisid õiguskaitseorganites samal ajal. 1998. aastal oli Elošvili Tallinna politseiprefektuuri komissar, samal ajal juhtis Pihl kaitsepolitseiametit. Elošvili ilmus Panaviaticu nõukogusse 2012. aastal.

Ajaleheartiklis mainitakse sel ajal politseametis töötanud Sergei Elošvilit ja Jüri Pihli. Mõlemad mehed olid hiljem seotud Andrei Žukovi äridega. Foto: 12. mai 1995 ajalehe kuvatõmmis. 

Kogu Tallinna Äripanga pikk ajalugu on olnud ettevaatlik noateral kõndimine. Äri kohta on pidevalt küsimusi esitanud nii meedia kui kontrollorganid, kuid ei ole jõustunud otsust, mis kinnitaks kuritegu.

Rahandussektoris on ainuüksi rahapesu kahtlustus väga halb märk. Panga sulgemine pärast finantsinspektsiooni ettekirjutusi ei ole selline lõpp, mida ükski finatssektori juht sooviks. Seda isegi siis, kui otsene seos puudub.

Kui keeruline on panga juhtkonnal edaspidi finantssektoris jätkamiseks finantsinspektsioonilt heakskiitu saada? «Kuigi me ei saa oletada töötajate, sealhulgas juhtkonna liikmete tulevasi töökohti, saame kinnitada, et meil oli au töötada tugevate professionaalidega, kes leiavad kindlasti oma oskustele vastava töö finantssektoris või mujal,» teatas pank.