/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/07/14120279t1hb75e.jpg)
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liidule tulnud kaebusi ühistutelt, kes jäid korterelamute rekonstrueerimise toetusvoorust kõrvale, kuna süsteem oli ülekoormatud.
Korteriühistud: ülekoormatud süsteem jättis mitmed korteriühistud toetuse taotlemisest kõrvale
«Kasutajate rohkus jooksutas süsteemi kinni ning mõni ühistu, kes vooru avanedes korrektselt dokumente sisestama asus, jäetigi ooterežiimile, soovitusega hiljem uuesti proovida,« tõi Jaadla välja nörritatud ühistute mure.
«Näiteks Lääne-Virumaal sai voor enne täis, ilma et mõni õigel ajal dokumente sisestama asunu oleks ooterežiimist üldse kaugemale saanudki. Teistest maakondadest on samuti kuulda, et tuli mitukümmend minutit oodata ning alles siis, kui esimesed taotlused olid juba esitatud, pääseti löögile.»
Jaadla sõnul ei saa normaalseks pidada olukorda, kus renoveerimistoetust peab jahtima justkui pileteid popstaari kontserdile, kus loeb see, kes kui kiirelt ja kui palju klikib. Samuti jääb liidu juhi sõnul arusaamatuks, kuidas süsteemi loojatele toetuse taotlejate hulk ikka veel üle jõu käib.
«Juba aastaid on ju selge, et toetuse taotlejaid tuleb aina juurde,» nentis Jaadla. Kuna soovijaid on rohkem kui toetusraha ja kohad kiired täituma, on Jaadla sõnul ühistute nördimus mõistetav.
«Korteriühistus võtab elamu rekonstrueerimise ettevalmistus mitu aastat, aga on ka ühistuid, kus sellele on kulunud viis või rohkemgi aastat. Toetusvoorust kõrvale jäämine tähendab kõigega taas otsast peale hakkamist, aja- ja rahakulu. Siin tuleks tulevikus kindlasti kaaluda erinevaid võimalusi toetuste taotlemise süsteemi korrigeerimiseks, sest on väga kahetsusväärne, kui tehniline tõrge nullib tublide ühistute aastatepikkuse töö ja tõmbab kriipsu peale inimeste soovile elada mugavas ja kaasaegses kodus,» märkis Jaadla.