Ettevõtjad soovitavad riigil keskenduda maksutõusude asemel kärbetele

Kõigepealt joome tühjaks teie klaasi, siis alles vaatame meie klaasi – selline tunne on ettevõtjatel riigi maksu- ja majanduspoliitikat jälgides. Foto: Urmas Luik/Parnu Postimees

Sajad ettevõtted üle Eesti korraldavad reedel protestiaktsiooni valitsuse maksupoliitika vastu. Restoranipidajad räägivad, mis neid ühise meeleavalduseni viis.

Reedel leiab aset söögikohtade ja majutusasutuste protestiaktsioon valitsuse maksutõusude vastu. Mitme restorani omanik Kristjan Peäske ütles, et teda ajendas protestiga liituma mitu aspekti, aga jättes emotsioonid kõrvale, taandub kõik maksutõusudele.

Restoranidel tõuseb käibemaks uuest aastast 22 protsendilt 24 peale, majutusasutuste käibemaks üheksalt protsendilt 13 protsendile. Ees ootab tulumaksutõus, paljude riigilõivu-tasude tõus, uued elektrienergia maksud, automaks – nimekirja saab pikaks venitada.

Viljandis tegutseva Fellini kohviku juht Katrin Tuisk ütles, et protestiaktsiooniga liitunud ettevõtjad püüavad tõmmata tähelepanu sektori olukorrale ja valitsuse maksutõusupoliitika kahjulikule mõjule. «Eesti on maksumääradega Euroopa tipus.»

Tuisk sõnas, et restoraniäri on Eestis keeruline juba praegu: tooraine hinnad tõusevad, on surve palgatõusudeks. «Enda eest peab võitlema,» ütleb Tuisk. Ta tõi välja, et kolmapäevaks oli nimekirjas juba pealt 250 söögikoha üle Eesti – Jõhvist, Võrust, Narva-Jõesuust.

Maksutõusud halvendavad ühelt poolt restoranide endi toimetulekut, aga teisalt ka klientide oma – ja see tähendab, et kliente jääb veelgi vähemaks, mis omakorda taas halvendab restoranide olukorda. Mart Kukk peab restorani Pärnus. Olukord on tema sõnul raske. «Selle äriga rikkaks ei saa. Siin töötavad oma ala fanaatikud,» sõnas Kukk. Siiski on vaja ots otsaga kokku tulla ja siis pole abi sellest, kui valitsus veel lisakaikaid kodaraisse viskab. «Mu sõnum on, et selles valdkonnas töötavad toreda hingega inimesed. Ja tahaks, et riik tunnustaks neid selles mõttes, et leitaks võimalusi, kuidas me saaksime rohkem konkurentsivõimelised olla,» soovitas Kukk.

Ebavõrdsed võimalused

Riik võiks Kuke sõnul parandada äride konkurentsivõimet, mitte vaadata, kust saaks kiiresti maksutulu. «Kui mul hinnad tõusevad, siis mina pean otsima kokkuhoiukohti, vaatama, kus on toiduraiskamine, mitte ei saa kohe hindu tõsta.»

Olukord toitlustusäris on Kuke kinnitusel nõnda karm, et mõeldakse loobumisele. «Äkki oleks mujal parem. Soodsam maksukeskkond, parem ärikeskkond – miks mitte seal tegutseda? Mitmed restoraniinimesed on sedasi mõelnud,» kõneles Kukk. «Eestis on väga kiiresti üles ehitatud väga hea toidukultuur, oleme pikalt pingutanud, et nii heaks saada: kas siis odavam oleks lasta tippkokal mujale minna ja ta siis pärast «Talendid koju» kampaania korras tagasi osta?» sõnas Kukk.

Mõningase kiire leevendusena näeb Kukk toiduainete käibemaksumäära langetamist selliste tasemete juurde, nagu on Kesk- ja Lõuna-Euroopas – et kuidagigi konkurentsis püsida.

Kukk tahaks, et ka kohalikud omavalitsused seda probleemi teadvustaksid ja ettevõtjate taga seisaks, sest neilt tuleb tulu omavalitsuse eelarvesse.

«Jätku leiba!»

Protestiks maksutõusude vastu korraldas Eesti Hotellide ja Restoranide Liit aktsiooni «Jätku leiba!», milles osalejad peatavad 31. oktoobril kell 12.30–12.40 töö kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes üle Eesti ning töötajad peavad külastajate ees protestiseisaku. Viimaste aastate kriisides raskelt pihta saanud sektor kasutab heasoovi «Jätku leiba!» nii inimeste heaolu olulisuse toonitamiseks kui ka tähelepanu juhtimiseks valitsuse liialt jõulisele maksupoliitikale.

Maksutõusud suruvad paljud ettevõtted pankrotti, avaldas Kukk veendumust. «Päris ausalt, kardan, et hakkab pankrotte tulema. Esimesena saavad pihta pererestoranid: nad vaatavad, et üüri saan makstud, palgad saan makstud, aga kuidas riigimaksud ära maksta – ei tule välja. Kõigil saab lõpuks jõud otsa.»

Kukk rõhutas, et Eesti restoranide hakkama saamise küsimus ei ole ühe ettevõtte probleem. «See pole nii lihtne, et üks restoran suleb uksed – ja mis siis. Restoranis võib olla tööl 15 inimest, need on kuus kuud töötud – riigikassal on kohe probleem. Kuus kuud ei saa nad makse, sotsmaksu, tulumaksu, muid makse. Inimesed on töötud, mis tähendab, et nad ei saa ka tarbida, käibemaksu laekub riigile kohe vähem. Tihti renditakse toidukoha ruumid kohalikult omavalitsuselt, mis tähendab, et tollel jääb saamata renditulu,» tõi ta välja.

Valed valikud

Lisaks seisavad restoranide taga toidutootjad, väikesed pruulikojad – nemad kaotavad kliendi.

«Oleme muutunud edukast, selgete sihtidega ja kiirelt liikuvast riigist aeglaseks, paksuks söönud pässiks, kes teeb mugavaid otsuseid,» sõnas Peäske.

«Uus maksupakett on vastu võetud nii, et maksuspetsialiste sellesse kaasatud ei ole. See hirmutab. Me liigume sinnapoole, et kui riigil läheb halvasti, siis tõstame makse, ja kui hästi, siis langetame,» sõnas Peäske. «Minu hirm tuleviku ees on suurem kui Covidi ajal: siis teadsin, et see läheb mööda.»

Peäske rõhutas, et ettevõtjad ei luni toetust. «Mida vähem riik sekkub, seda parem. Aga kõik riigid on jõudnud teadmiseni, et käibemaksuerisus toitlustuses ja hotellinduses tähendab turismi ja eksporti – me toome raha riiki,» seletas ta.

Eesti poehinnad on Euroopa kõrgeimate seas ja Eesti restoranid on neist sõltuvuses, jätkas Peäske. «Me ei saa luua illusiooni, et toorme hind tõuseb, aga meie hindu ei tõsta. Juba praegu näeme, kuidas kliendid väga valivad, kus süüa. Eestlaste ostujõud on saanud viimase kahe aastaga väga tugeva löögi.»

Selline olukord tähendab Peäske sõnul, et söögikohtadel tuleb valida, kas kasutada odavamat ehk kehvemat toorainet või ajada oma äri nii, et maksudest vingerdatakse kõrvale.

Eeskujuna nimetas Peäske Leedut. «Covidi ajal tehti käibemaksuerisuse muudatus, millega langetati toidukohtadele käibemaksumäära – ja riigi maksulaekumine hoopis tõusis, sest polnud enam põhjust mustalt tegutseda.»