Riigieelarve eelnõule tehti 66 muudatusettepanekut

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann Foto: Tairo Lutter

Riigikogu rahanduskomisjon sai järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõule tähtajaks fraktsioonidelt ja eraldi riigikogu liikmetelt kokku 66 muudatusettepanekut.

Riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann (RE) selgitas, et muudatuste üle aruteludes lähtutakse eelarve eesmärkidest ning prioriteetideks on riigi rahanduse jätkusuutlikkus, kulude kokkuhoid, eelarvepuudujäägi vähendamine, laiapõhjalise riigikaitse tagamine ja majanduse toetamine.

Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik (KE) rõhutas, et komisjonis tuleb tõsiselt kaaluda ettepanekuid, mis aitaksid leevendada vaesusriskis elavate inimeste olukorda, taastada riiklikud investeeringud ja toetada majanduskasvu. «Oluline on, et nende ettepanekute katteallikad oleksid korrektsed,» toonitas ta.

2025. aasta riigieelarve tulude kogumaht on 17,7 miljardit eurot, mis on 5,2 protsenti ehk 900 miljonit eurot rohkem kui 2024. aastal. Kulude kogumaht suureneb 600 miljoni euro võrra ehk 3,5 protsenti, ulatudes 18,2 miljardi euroni. Investeeringute kogumaht kasvab aastaga 9,4 protsenti, jõudes 900 miljoni euroni.

Maksukoormus ulatub 2025. aastal 35,8 protsendini SKTst, mis on 0,7 protsenti kõrgem kui aasta varem. Nominaalne eelarvepuudujääk hoitakse 3 protsendi tasemel, järgides Maastrichti reeglit. Seoses julgeoleku- ja sotsiaalkaitsekulude kasvuga suureneb riigi võlakoormus 930 miljoni euro võrra, moodustades 24,3 protsenti SKTst.

Rahanduskomisjon alustab tuleva aasta riigieelarve seaduse eelnõu muudatusettepanekute läbivaatamist 5. novembril.