/nginx/o/2024/10/30/16454392t1h73e1.png)
/nginx/o/2024/10/30/16454378t1hea6b.jpg)
Kui räägitakse tööstuse energiavajadusest, energiajulgeolekust või toidujulgeolekust, siis tundub, et räägitakse vaid gaasist, CNGst või äärmisel juhul LPGst. See on nii ilmselge valik, et tavaliselt ei vaevuta millelegi muule mõtlemagi.
Sisuturundus
Kas tööstusel on valikut?
Soojamajanduses oleme küll jõudnud sinnamaale, et lõviosa meie linnade ja alevite soojusvajadusest kaetakse biomassiga. Hakkpuit, kui seda õigetes seadmetes ja õigesti põletada, on väga hea kütus ja sellel on palju häid külgi. Üks hakkpuiduga töötavate katlamajade väheseid miinuseid on investeeringu suurus. Õiged seadmed õigesti põletamiseks on kallid ja võtavad palju ruumi.
Seetõttu ongi keskmise suurusega tööstusettevõtted nagu kleebitud gaasitoru otsa, olenemata sellest, mis gaas maksab, ja küsimata, kust see pärit on.
Kas neil on üldse valikut?
Tegelikult on nende parim valik pellet. Pelletil on maine, et see on selline vahva väike värk, millega mõned oma maju kütavad ja selleks on see ka mõeldud. Tõepoolest, veel 10–15 aastat tagasi kasutatigi pelleteid eelkõige eramaja kateldes ja kaminates, pelletite kasutamise üle tööstuslikes seadmetes alles mõtiskleti. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud – pelletiseadmete tootjate fookus on liikunud eramajade ja keskmise suurusega hoonete kütmiselt tööstuslike pelletilahenduste peale. Viimase paari aasta jooksul on tekkinud täiesti uued võimalused kasutada pelletit tööstuslikes protsessides.
Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus.
Toodetakse suure võimsusega veekatlaid, pelletitel töötavaid aurukatlaid ja kuuma õhu puhureid. Mispärast sellised muutused on toimunud? Eelkõige on põhjus viimastel aastatel toimunud hüpped ja kõikumised primaarenergia hindades, kuid mitte ainult. Teadvustatud on, et kohalik kütus annab lisaks soodsamale hinnale ka tarnekindluse.
Loeme üles pelletite kui kütuse eelised.
- Kohalik kütus. Kogu tootmisahela lisandväärtus jääb Eestisse.
- Taastuv kütus. Pelletid on natuke parendatud küttepuud.
- Ringmajanduse mõistes on pelletid väärindatud puidutööstuse jäätmed.
- CO2-neutraalne – pelletite põlemisel tekkiva süsihappegaasi on need puud eelnevalt sidunud.
- Hästi automatiseeritav. Transport, hoidmine ja kasutamine ei nõua käsitsitööd.
- Pelletid on väga ühtlase kvaliteediga kütus – kerge seadistada ja vähe heitmeid.
- Mõistlikul määral hooldevaba. Suurte süsteemide hooldus nõuab 2–4 tundi kuus.
- Investeering pelletitega töötavatesse seadmetesse on mitu korda väiksem kui sama võimsusega hakkpuidul töötavatesse seadmetesse.
- Pelletitel töötavate seadmete elektritarve on kuni kümme korda väiksem sama võimsusega hakkpuidul töötavatest seadmetest.
- Pelletihoidla on kompaktne ja soodne.
- Pelleteid saab varuda pikaks ajaks ja tagada niiviisi kriisivaru.
/nginx/o/2024/10/30/16454395t1h2674.jpg)
Nagu viimase aja sündmused on näidanud, võidavad need, kellel on valikuvõimalus. Kohalikul kütusel põhinevad energialahendused on alati kindlam ja ka soodsam valik. Ei ole vahet, kas on vaja teha kuuma vett, toota auru, kuivatada vilja, kütta näitusetelki või liigutada aurulaeva – kõigeks selleks on olemas lahendused. Tuleb lihtsalt lahtiste silmadega ringi vaadata.