Ettevõtja: riik on muutunud paksuks söönud pässiks

Kristjan Peäske Foto: Liis Treimann

Restoranide omanik Kristjan Peäske ütleb, miks ta valitsusvastase protestiaktsiooniga liitus ning nendib, et kui ettevõtja teeks eelarvet samamoodi nagu riik praegu, ootaks ees pankrot.

Homme toimub söögikohtade ja majutusasutuste protestiaktsioon valitsuse maksutõusude vastu. Restoranide omanik Kristjan Peäske ütles, et teda ajendas protestiga liituma mitu aspekte, aga jättes emotsioonid kõrvale, on asi järgmine:

Restoranidel tõuseb käibemaks uuest aastast, nagu teistelgi, 22 protsendi pealt 24 protsendi peale. Ees ootab tulumaksutõus. «Need on 2 pauku korraga ja ma ei teagi, kumb hullem on. Me keegi ei hääletanud maksude poolt. Mingit debatti ei olnud. Riigieelarve struktuursete probleemidega ei tegeleta,» ütles Peäske.

«Kahjuks oleme 7–8 aastaga muutunud väga edukast, selgete sihtidega ja kiirelt liikuvast riigist aeglaseks, paksuks söönud pässiks, kes teeb mugavaid otsuseid, et oma kõht täis hoida ega otsi absoluutselt võimalusi, et jälle nooreks tiigriks saada,» sõnas Peäske.

«Uus maksupakett on [Eestis] vastu võetud nii, et maksuspetsialiste sellesse kaasatud ei ole. Ühelt poolt on see kurb, aga teisalt tekitab see hirmu tuleviku ees. Me liigume sinna suunda, et kui [riigis] läheb halvasti, siis tõstame makse, ja kui hästi, siis langetame – vastupidiselt muule maailmale,» sõnas Peäske. Ta rõhutas, et hirm ei ole ettevõtjate jaoks sõnakõlks: on tõsine mure selle ees, kuidas nad tööandjatena selles uut tüüpi majanduses jätkata saavad.

«Üks komponent on see, et Eestis on meie tööstusharus Euroopa kõrgeim käibemaks. Teisalt toovad maksutõusud kaasa inimeste ostujõu languse ja meil on juba väga madalad marginaalid,» sõnas Peäske. «Minu hirm tuleviku ees on suurem kui Covidi ajal: siis teadsin, et see läheb mööda. Aga praegune olukord on tulnud, et jääda.»

Riigivalitsemine pole enam demokraatlik

Peäske hinnangul on Eesti riigi kehva rahandusolukorra juured tegevuspõhises eelarves, millest pole võimalik aru saada. «Kui tunnustatud rahandusekspert Aivar Sõerd ütleb, et ei saa aru, siis rohkem polegi vaja arutada, see juba ütleb kõik,» nentis Peäske. «Minu nägemus on, et peab tulema kulupõhine eelarve, kust oleks võimalik aru saada, kuidas riigieelarve funktsioneerib. Iga tavaline ettevõtja läheks sellise eelarvega, nagu riigil on, pankrotti. On äärmiselt kahetsusväärne, et eelarves ei taheta näidata päris kulusid ja tulusid. Meil on kogu riigieelarve viidud selliseks, et oleks võimalikult vähe seda näha. Aga see ei lähe kokku demokraatliku valitsemisega,» sõnas Peäske.

Peäske rõhutas, et küsimus ei ole toetuste küsimises. «Mida vähem riik sekkub, seda parem see kõigile on. Aga kui kõik maailma riigikorrad on jõudnud selle teadmiseni, et käibemaksuerisus toitlustuses ja hotellinduses tähendab turismi ja eksporti – meie ärist suur osa on eksport, me toome raha riiki. Aga kuna toimetame kohapeal, siis see ei paista niimoodi Eesti riigile välja. Eesti poehinnad on Euroopa kõrgeimate seas ja Eesti restoranid on neist sõltuvuses – me ei saa siin luua illusiooni, et toorme hind tõuseb, aga meie hindu ei tõsta. Aga juba praegu näeme, kuidas kliendid väga valivad… Eestlaste ostujõud on saanud viimase kahe aastaga väga tugeva löögi,» kirjeldas Peäske restoranide olukorda. Alternatiivid on kas kehvem tooraine või olukord, kus toimetatakse mustalt ja makse ei maksta. «Hea näide on siin Leedu: Covidi ajal tehti käibemaksu erisuse muudatus, millega langetati toidukohtadele käibemaksumäära – ja riigi maksulaekumine hoopis tõusis, sest polnud enam põhjust mustalt tegutseda, sõnas Peäske.

Uusi protestiaktsioone Peäske ei välista, aga ta ütleb, et need peaks siis suuremad olema. «Me pole sinisilmsed. Saame aru, et see tänane protest kedagi midagi muutma ei pane. Aga me oleme esimest korda barrikaadidel oma seisukohti näitamas. Järgmine protest peaks olema oluliselt suurem, teisi tööstusharusid kaasama – peame õlad kokku panema! Mina ei tunne inimesi, kes praegu toimuvaga nõustuksid… aga kahjuks ei näidata avalikult mittenõustumist,» ütles Peäske.

Millega korraldajate sõnul tegu:

Protesti eesmärgil toimub Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu eestvedamisel aktsioon «Jätku leiba!», mille raames peatub 31. oktoobril kell 12:30–12:40 märgiliseks hetkeks töö kohvikutes, restoranides ja majutusasutustes üle Eesti ning sektor tuleb külastajate ette protestiseisakuks. Viimaste aastate kriisides raskelt pihta saanud külalislahkussektor kasutab heasoovi «Jätku leiba!» nii inimeste heaolu olulisuse toonitamiseks kui tähelepanu juhtimiseks valitsuse liialt jõulisele maksupoliitikale.