Mercedes-Benzi müüja: elu läheb edasi ka pärast automaksu

Veho juht Keijo Kaasik möönab, et elektriautode levikut piiravad kasinad laadimisvõimalused, kuid toonitab, et see pole kaugeltki ainus põhjus. Foto: Tairo Lutter

Mercedes-Benzi müügi- ja teenindusettevõtte Veho juhi Keijo Kaasiku sõnul läheb preemiumautodel isegi raskel ajal hästi. Vaatamata majandus­langusele ja turgu pärssivale automaksule rajab ettevõte Peetrisse Eesti suurima autokeskuse.

Julgust investeerida annabki tõik, et luksusautode müük sõltub üldisest majanduse käekäigust vähem. Lisaks hakkab suur väljaminek end tublisti väiksemate majanduskulude näol kiiresti tagasi teenima.

Kui läheneva automaksu tõttu Eestis sügisel alanud ostubuum välja jätta, läheb Euroopas automüük härgamisi ja müügiarvud kahanevad. Samas luksusautodele näib ostjaid jätkuvat, Euroopa rikkamat rahvast ei paista majandusseisak ja inflatsioon eriti morjendavat. Kuidas on lood Eestis?

Mitte ainult Eestis, vaid kõigis Balti riikides said preemiumklassi autod paremini hakkama kui turg tervikuna. Ostujõu langus meie kliente nii palju ei mõjutanud. Ja kui rääkida Saksa nn kuldsest kolmikust ehk Mercedesest, BMWst ja Audist, siis ka selles võrdluses oleme Eestis tunduvalt vähem turgu kaotanud. See, et Mercedes-Benz on üks maailma väärtuslikumaid autobrände, lihtsustab selgelt meie tööd ja annab ka julguse edasisteks investeeringuteks.

Te peate silmas uut autokeskust Peetris. Kas see pole langeval turul mitte hullumeelne ettevõtmine?

Kindlasti on see turu seisu arvestades vastuvoolu liikumine. Hakkasime uue keskuse ehitamisele mõtlema juba enam kui kolm aastat tagasi. Vahepeal on palju muutunud, käib Ukraina sõda, mis tõstis meeletult ehitusmaterjalide hindu, Euroopas algas majandusseisak ja Eestis langus. Seetõttu lükkasime oma plaane ka aasta võrra edasi.

Nüüd koondatakse Veho kommertssõidukite esindused Tallinnas asuvasse Tooma äriparki, kus uue esinduse ehitus on lõppjärgus, ning esindus valmib selle aasta lõpus. Veho Rae autokeskuse investeeringuga aga koondame Harjumaa sõiduautode ärid ühte kaasaegsesse töökeskkonda, saame juurde parkimiskohti, parandame märkimisväärselt kliendikogemust ja vähendame süsinikujälge, mis kokkuvõttes toetab meie müüki. Plaani järgi avab uus keskus uksed 2025. aasta lõpus.

Elektriautode müüki pidurdab seegi, et sellest nii palju kirjutatakse – ega see ostjatele kindlustunnet lisa.

Aga ikkagi 20 miljonit. Mida selle raha eest saab?

Meie praegused Järve, Ülemiste kasutatud autode keskuse ning Tänassilma kere- ja värvitöökoja kasutuses olevad hooned on iganenud, puuduliku energiatõhususega ning ekspluateerimise vaatenurgast kulukad, mis ei vasta Mercedes-Benzi värskele kontseptsioonile. Rajatavas teeninduskeskuses saab klient end tunda brändile kohaselt ja kõiki teenuseid ühest kohast.

Meie eesmärk on vastata kliendi individuaalsetele vajadustele, luues personaalsema kliendinõustamise. Ilma sellise teenuse pakkumiseta, ilma kvalitatiivse hüppeta teeninduses tunduks see 20 miljoni investeerimine ühe autokeskuse rajamisel ülepaisutatud summana.

Uue Mercedes-Benzi esinduse eskiis. Hoone tuleb Rae valda Peetrisse. Uue hoone 20 757 m² suurune krunt asub vahetult Tartu maantee ääres. Ehitatava hoone suletud brutopind on ligi 9000 m² ning see saab olema suurim autokeskus Eestis. Foto: Veho

Veho on Soome pereettevõte, millele on omane skandinaavialik loodust säästev ja eesrindlik mõtteviis. Seega teeme kõik selleks, et vähendada oma süsinikujälge. Näiteks meie kinnisvara osas väheneb tänu investeeringutele 2026. aastaks meie süsinikujälg umbes 65 protsenti. See annab omakorda meile kommunaalkulude arvelt kuni 300 000 eurot kokkuhoidu aastas.

Uue sõiduautode keskuse kütte annavad õhk-vesi-soojuspumbad, mis saavad energiat hoone katusele rajatavast 668 paneelist koosnevast 400 kW võimsusega päiksepargist. Hoonesse projekteeritud kaasaegne automaatikasüsteem aitab hoida energiakulu optimaalsena ja jooksvad kulud senisega võrreldes oluliselt madalamad ning kogu hoone kütmine ja jahutamine käib täies ulatuses taastuvenergiaga.

Euroopas ostetakse praegu vähem täiselektriautosid kui mullu. Samasugune seis on ka Eestis, nende müük kiratseb, miks sellele kuidagi jalgu alla ei saada?

Üks põhjus on näiteks seegi, et müügilangusest niivõrd palju kirjutatakse, sest ega see ostjatele usaldust ei lisa. Teine asi on see, et elektriautod on ikka veel kallid. Mercedeste puhul pole hinnavahe küll kuigi suur, sest akude osakaal pole auto hinnas nii suur kui enamiku teiste markide puhul. Olenevalt autost tasandub samas hinnavahe tänu odavamale elektrienergiale auto kasutamise käigus küllaltki kiiresti.

Need tootjad, kes ei suuda tulevikus piisavalt elektriautosid müüa, et vastata Euroopa Komisjoni nõutud üha vähema emissiooniga autode tootmisele, on ilmselt sunnitud trahvide vältimiseks akuautode hindu nende müügi kasvatamiseks alla tooma. Kuna see pole kõrgete tootmiskulude tõttu kasumlik, siis ilmselt tuleb neil teenida see raha tagasi tavaautode ostjate arvelt ning selle segmendi hindu tõstetakse.

Turu arengule on tähtis ka laadimistaristu rajamine. Positiivne on see, et juba praegu on 60–70 protsendi elamute juures arvestatud laadimistaristu loomise võimalusega või see loodud. Teine lugu on vanemates magalarajoonides, kus pole piisava taristu rajamine ilmselt isegi mitte viie aasta perspektiivis reaalne. Samas Eestis moodustavad elektriautod uute autode müügist praegu umbes kuus protsenti. Kui see lähiaastatel isegi kahekordistub, ei saa taristu peamiseks piiravaks teguriks, sest isegi siis moodustavad elektriautod kogu Eesti autopargist vaid mõne protsendi. Inimeste keskkonnateadlikkuse kasvule aitab kindlasti kaasa automaks, kuid praegusel kujul ei soodusta see uute autode ostmist – pigem tarbimiskompromisse kasutatud autode näol.

Mõttemaailma muutust näitab, et hübriidautod on praegu nõutud ja nende müük kasvab.

Järgmisel aastal läheb auto kasutamine küll kõigile natuke kallimaks, kuid tuleb arvestada, et pea kõikjal Euroopas on sellised maksud.

Milline on automaksu mõju preemiumklassi autodele?

Nii registreerimistasu kui aastamaks mõjutavad Mercedese kliente vähem kui teisi turuosalisi. 2000–4000 eurot registreerimistasuks või 600-eurone aastamaks ei muuda selle auto soetamist või kasutamist liiga palju kallimaks. Seetõttu pole meil ka sagimist esindustes olnud. Ladusid me triiki täis enne ei ostnud. Neid autosid, mida meil enam laos ei ole, ei jõua selleks aastaks ka juurde tellida. Ka meil on praegu taktikalisi allahindlusi; oma müüke me selle abil siiski enne aasta lõppu maksimeerida nii ei ürita, kuid turul tuleb püsida konkurentsis.

Kasutatud autode osas käib samas agar kauplemine, selge elavnemine toimus septembris ja see jätkub. Kasutatud autosid jagub ning inimesed soovivad enne maksu oma autovahetused ära teha. Järgmisel aastal läheb isikliku auto kasutamine küll kõigile natuke kallimaks, kuid siin tuleb arvestada, et pea kõikjal mujal Euroopas on sellised maksud olemas, ja ka meie harjume sellega ilmselt aasta jooksul ära ning elu läheb edasi.

Järgmise aasta alguses tuleb aga turul kindlasti vaiksem periood, seda eriti kasutatud autode osas.

Kuivõrd mõjutab automaks tarbesõidukite müüki?

Tarbesõidukite müük erinevalt sõiduautode müügist ei käi lainetena. Selle segmendi osas pole maksude tõttu ka nüüd müük eriti kasvanud. Kõikide veoteenuste hinna tõusud, sealhulgas ka automaks, kantakse küllaltki kiiresti üle lõpptarbijale. See jõuab kaupluste riiulile ehk piltlikult üteldes leiva hinda. Kas see on tarbijatele vastuvõetav, näitab tegelikult see, kas kallinenud tooteid ka ostetakse.