ELi tariifid varieeruvad vastavalt tootjale, ulatudes ligikaudu 8 protsendist veidi üle 35 protsendini, lisandudes juba kehtivale 10 protsendile. See on viimane samm Lääne ja Hiina vahelises kaubandustülis, mille keskmes on mure, et Hiina domineerib autoturul Ameerika ja Euroopa konkurentide arvelt.
Mõned Euroopa autotööstuse ettevõtted ei toeta tariife. Mercedes-Benz Group AG ja BMW AG on avaldanud vastuseisu, sest kardetakse, et see kaubandustüli kahjustab nende müüki Hiinas, kus nad juba praegu raskustega silmitsi seisavad. Volkswagen AG juhtkond on teatanud, et Euroopa suurim autotootja kaalub kolme tehase sulgemist Saksamaal.
Läbirääkimised on jäänud edutuks
Hiina on üks Euroopa Liidu suurimaid kaubanduspartnereid, kuid seni pole läbirääkimised alternatiivsete lahenduste leidmiseks edu toonud, hoolimata kahepoolsete läbirääkimiste jätkamisest pärast tariifide kehtestamist. Praegune olukord suurendab ohtu, et tekib vastumeetmete ahelreaktsioon, mis võib kahjustada kaubandussuhet, mille väärtus ulatus 2023. aastal 739 miljardi euroni.
Ühe võimaliku lahendusena on arutatud hinnakohustuste mehhanismi, mis võimaldaks reguleerida ekspordihindu ja -mahte, vältides seeläbi tariife, mida EL põhjendab Hiina tööstuslike subsiidiumitega. Seni pole Hiina siiski esitanud ettepanekuid, mis vastaksid ELi rangetele nõudmistele ja oleksid kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) reeglitega.
Hiina lubab mitmeid vastumeetmeid
Hiina on süüdistanud Euroopa Liitu jaga-ja-valitse-strateegia kasutamises ning hoiatanud tootjaid individuaalsete lepingute otsimise eest. Peking keskendub eelkõige SAIC Motor Corp.i tariifide üle läbirääkimisele, kuna riiklik autotootja on saanud kõrgeima maksustamismäära.