/nginx/o/2024/09/24/16377708t1hd286.jpg)
USA järgmine president selgub juba pea nädala pärast ning seda tihedamaks on muutunud kandidaatide, Harrise ja Trumpi, omavaheline rebimine. Eestile ja ka Euroopale tavatul kombel pole majanduskasv aga pea üldse valimisdebattide fookuses. Siiski võib valimistulemuste mõju olla meie elule suhteliselt suur, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
USA majandusel läheb praegu hästi, seega on ka mõistetav, et majanduskasv pole väga presidendikandidaatide debattide keskmes. Koroonajärgselt on majandus tagasi jõudnud tervisekriisi eelsele kasvutrendile ning kasv püsib prognooside kohaselt tugev ka lähiaastatel. Ka tööpuudus ei ole väga kõrge – veidi üle 4 protsendi, ent siiski on viimastel kuudel vähem töökohti loodud ja tööpuudus kasvanud ning tekkinud on mõningane ärevus tuleviku osas.
Ärevus tööturul on ka põhjuseks, miks Föderaalreserv 50 baaspunktiga intressilangetust alustas. Lisaks on meeste tööpuudus suurem naiste omast, mis pikemas ajaloolises kontekstis on küllaltki pretsedenditu, kuna USAst on kadunud 70ndate aastate sinikraede töökohad. See on andnud Trumpile võimaluse lubada nende vanade heade aegade tagasitoomist.
Teine majanduse küsimärk on, kas tavalised ameeriklased on saanud osa aastate jooksul kestnud majanduskasvust ja suurenenud rikkusest ning millise partei valitsemisajal on elu olnud parem? Kui küsida retooriliselt, milliste vaadetega presidentide ajal on USA majandus olnud kõige õitsvam, siis võib vaadata demokraatide poole. SKT ja tööhõive määr on ajalooliselt kasvus olnud presidentide ajal nagu Biden, Carter, Clinton, Johnson. Kas see on õnnelik asjaolude kokkulangemine või täiendav argument Harrise valijatele, seda on raske öelda.
Arvestada siiski tuleb, et suuremad väljakutsed USA majanduses puudutavad lähiaastatel rekordkõrget võlakoormust, struktuurset eelarvedefitsiiti ja hüppeliselt kasvanud intressimakseid. USA võlakoormus teatavasti kasvab ning valitsuse eelarve on tugevas defitsiidis, seda lausa 6,1% eelmisel aastal, euroalal samal ajal oli see näiteks 3,6%.
Kui vaadata, kuidas mõjutavad valimislubadused niigi pingelist eelarve tasakaalu, siis peamised küsimused puudutavad makse, kaubandust ning sotsiaalvaldkonda. Lubaduste täitmisel suureneks võlakoormus Trumpi juhtimisel kaks korda enam kui Harrise valitsemise all.
Uurides presidendikandidaatide lubaduste mõju ettevõtete rahakotile, siis võib öelda, et Harrise valitsemisest võidaksid enam väikesed ja keskmised ettevõtted, Trump toetab aga pigem suuri ja tööstusettevõtteid. Inimeste sissetulekud suurenevad pigem väikelastega peredes demokraadist presidendi käe all ning jõukam osa ühiskonnast saab veelgi rikkamaks pigem vabariiklase juhtimisel.
Kuigi võitjaid ja kaotajaid nii ameerika ettevõtete kui perede seas erinevad sõltuvalt kandidaadist, siis mõju USA enda majanduslikule toimetulekule ei olegi nii märkimisväärne. Euroopale seevastu on olulised küsimused kaubanduse ja tehnoloogia vallas alates kohaliku tööstuse soodustamisest kuni täiendavate tollimaksudeni. Ka Eesti saab oodatavalt tuntavamalt pihta Trumpi majanduspoliitikast. Ameerika turg on meie ettevõtetele oluline ja paljulubav, mistõttu on impordi vastu suunatud meetmed meile eriti valusad. Mitmete Eesti ettevõtete tulevikuplaanid USAs võivad saada tagasilöögi.
Samuti mõjutab kogu siinset regiooni suurte ettevõtete nagu Facebook, Amazon, Google maksustamisküsimused ning Euroopa vastusammud. Kui takistada globaalsete ettevõtete toimetamist, siis tekib olukord, kus tehnoloogiahiiud ei pruugi oma teenuseid siia enam pakkuda. Teistpidi nende vaba ja reegliteta majandamine tähendab neile ettevõtetele maksuparadiisi ning lööki meie enda ettevõtete konkurentsivõimele.
Lisaks eelnevale on valimistulemus väga selge kursimuutja kliimamuutustega võitlemisel ja rohepöörde elluviimisel. Selles mõttes pole ameeriklastel mitte valik punaste ja siniste poliitikate vahel, vaid hoopis pruunide ja roheliste vahel. On selge, et Trump võtab selgema suuna pruuni tööstuse edendamisele ning Harris rohelisele ettevõtlusele, puhtale energiale ja keskkonnasäästule.
Ka need vastandlikud suunad mõjutavad meie tegevust ning määravad, millised tooted on konkurentsis – kestlikud või fossiilsed ning see suunab ka meie valikuid. Seega ei maksa USA presidendivalimiste tulemuse mõju meile ja maailmale alahinnata, ühe või teise USA presidendikandidaadi võit mõjutab väga selgelt ka meie ettevõtete võimalusi ja konkurentsivõimet.