JUHTIDE UPUTUS ⟩ Eestis tuleb ligi sada töötut juhti ühele vabale kohale

Töötukassas on praegu saadaval 3882 vaba töökohta, mis tähendab, et keskmiselt kandideerib ühele töökohale 12 töötut. Foto: Madis Veltman

Töötukassa statistika kohaselt kandideerib ühele vabale Töötukassa süsteemi ülespandud töökohale keskmiselt 12 registreeritud töötut. Kõige suurem konkurss on aga juhtide hulgas, kus ühele vakantsele juhikohale tuleb 93 töötut juhti.

Töötukassas on registreerinud ennast 3922 juhti, kellele praegu oleks pakkuda vaid 93 juhi kohta. Võrdluseks: Töötukassas on registreeritud ka 5685 tööta oskustöölist, kellele on samas aga pakkuda 1161 vaba töökohta.

Murelikud peaksid olema ka kontoritöötajad. Töötukassas on registreerunud 2603 töö kaotanud kontoritöötajat, kellele on pakkuda 96 vaba töökohta. Seega tuleb ühe vaba töökoha kohta 27 töö kaotanud inimest.

Kuigi need näitajad on esmapilgul hirmutavad, ütles Töötukassa kommunikatsiooninõunik Lauri Kool, et oktoober on seni pakkunud pigem positiivse üllatuse. «Täna on registreeritud töötuid umbes 47 200 ja töötuse määr 6,8 protsenti ning kuuga pole töötus kasvanud, mis on pigem üllatav,» ütles ta.

Kool lisas, et kui seni oli tänavune aasta täpselt eelmise aasta koopia ja töötuse määr liikus täpselt eelmise aasta rütmis, siis nüüd on toimunud nihe. «Lisaks tasub vaadata varasemate aastate statistikat – selle põhjal võis prognoosida, et töötus hakkab kasvama, lähiajaloost on tuua vaid üksikuid näiteid, kus töötus ei ole oktoobris kasvanud,» lisas nõunik.

Praegu on Eestis registreeritud töötuid vähem kui oli eelmisel ja ka üle-eelmisel aastal. Eelmise aastaga võrreldes on praegu töötuid umbes 2300 võrra vähem ja 2022. aastaga võrreldes on töötuid praegu 500 võrra vähem.

Tööturg on majanduslangusele vastu pidanud

Eesti Pank esitles teisipäeval tööturu ülevaadet, millest selgus, et tööturg on majanduslangusele üsna hästi vastu pidanud. 2024. aasta teises kvartalis peatus Eestis kaks aastat kestnud majanduslangus, mille käigus kahanes majanduse kogutoodangu maht kokku 5,7 protsenti.

Languse-eelse tipuga võrreldes on palgatöötajaid nüüdseks umbes 1,2–2,5 protsenti vähem. Hõive kokku on aga väga lähedal oma 2023. aasta alguse tipule, sest samal ajal kui palgatöötajaid jäi vähemaks, suurenes ettevõtjana hõivatute arv. Tööturu vastupidavust võis toetada reaalpalga ulatuslik kahanemine 2022. aastal, kui ettevõtted hinnakasvu kiirenemisest lühikest aega võitsid, samal ajal kui palgakasvu hoogustumine viibis. Koondamise suhtes võis ettevõtteid varasemast ettevaatlikumaks teha ka kriiside-eelne tööjõupuudus ja koroonaviiruse kriisi kogemus, mis näitas, et pärast nõudluse taastumist on keeruline kiiresti uusi töötajaid värvata.

Koos majanduslanguse pidurdumisega on näha positiivseid märke ka tööjõunõudluses. Näiteks töökuulutuste arv pole selle aasta vältel kahanenud, ettevõtete ootused edasise hõive suhtes stabiliseerusid, registreeritud töötute arv on püsinud peaaegu muutumatu ning tööstus- ja ehitussektori hõive ei kahane endise kiirusega.

Aasta võrdluses oli teises kvartalis palgatöötajaid siiski vähem, iseäranis intressimääratsüklist rohkem mõjutatud ehitus- ja kinnisvarasektoris ning töötlevas tööstuses ja sellega tihedalt seotud tegevusaladel, haldus- ja abitegevuse vallas (renditöö) ning laonduses-veonduses. Andmed ei näita veel hõive kasvu, kuid see on ootuspärane, sest tööturg reageeribki majandusaktiivsuse muutustele viivitusega.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel osales 2024. aasta esimesel poolel tööturul erakordselt suur osa tööealistest inimestest. Pensioniea saabumise ja pereliikmete eest hoolitsemise tõttu jäädakse tööturult eemale varasemast vähem. Tööpuuduse määr püsis 7,5 ja 8 protsendi vahel ning võrreldes kahe aasta taguse ajaga on see kerkinud ligikaudu 2 protsendipunkti. Et ka vabu töökohti on vähem, on tööd leida varasemast märksa keerulisem. Töötuse kasvu hoiab tõenäoliselt tagasi see, et keskmisest märksa kõrgema töötuse määraga Ukraina põgenike töötus kahaneb ning et ettevõtjana töötamise kasv kompenseerib palgatöö vähenemist.