LÖÖK ALLAPOOLE VÖÖD ⟩ Venemaa keelas tõuloomade transiidi, Eesti põllumehed kaotavad miljoneid

Eesti tõuloomad on välisturgudel kõrgelt hinnatud nende heade tõuomaduste ning kohanemisvõime pärast. Foto: Margus Ansu

Venemaa sulges alates 18. oktoobrist lammaste katarraalse palaviku levikule viidates elusloomade transiidi Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse. Eesti veisekasvatajate jaoks tähendab see, et nad ei saa enam tõuloomi Usbekistani, Aserbaidžaani, Gruusiasse ja Kasahstani müüa.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et Venemaa loomade transiidi keeld mõjutab nii Usbekistani, Aserbaidžaani, Gruusia ja Kasahstani kui ka Euroopa riikide loomakasvatussektorit. «Meid tabab transiidikeeld valusalt, kuna suur enamik eksporditavatest veistest läheb just nendesse riikidesse,» tõdes Bulitko.

Venemaa Föderaalne veterinaar- ja fütosanitaarjärelevalve (Rosselkhoznadzor) teenistus saatis välja teate, et alates 18. oktoobrist 2024 on keelatud veiste, lammaste ning teiste loomade, kes on vastuvõtlikud lammaste katarraalsele palavikule, liikumine ELi karantiinikohtadest, mida Rosselkhoznadzori spetsialistid ei ole kontrollinud, läbi Venemaa Föderatsiooni territooriumi kolmandatesse riikidesse. Keelu põhjenduseks toodi lammaste katarraalse palaviku viirusnakkusega seotud ebasoodne epizootiline olukord, mille leviala on viimastel aastatel Euroopa Liidus laienenud.

«Kuigi jah, lammaste katarraalne palavik teeb palju kahju osas Euroopa riikides, tuleb arvestada asjaoluga, et Eesti on seni osutunud taudivabaks riigiks ning meile ei peaks piiranguid kehtestama,» selgitas ta. Bulitko sõnul võib transiidikeeld olla vastusammuks Euroopa Liidu sanktsioonidele Venemaa suunal ja seetõttu tuuakse ametlikuks põhjuseks nimetatud haigus. See piirang mõjutab kõiki Euroopa Liidu riike, kes Kesk-Aasia piirkonda veiseid ekspordivad.

Bulitko lisas, et keelu poliitilist mõõdet demonstreerib asjaolu, et keelates transiidi, lubab Venemaa jätkuvalt oma territooriumile tõuloomi eksportida. Eesti, sarnaselt mitme teise ELi riigiga on aga selles vallas lõpetanud Venemaaga igasuguse koostöö.

«Elusveiste müük kolmandatesse riikidesse on meie loomakasvatajatele tähtis juba seetõttu, et meil oleks erinevaid turge, kuhu elusveiseid müüa. Samas nõuab sealsete klientide usalduse võitmine palju suuremat tööd kui tavapärane Euroopa Liitu müük,» selgitas Bulitko tausta. Ta lisas, et tänaseks on selgunud Vene Föderatsiooni vastusest nende Usbekistani ja Aserbaidžaani klientidele, et võimaldatakse teha elusloomade transiidivedudeks spetsiaalne transpordikoridor, mida Vene Föderatsiooni järelevalve amet tunnustab.

Eesti veised on Kesk-Aasias hinnas

Sel aastal on müüdud Aserbaidžaani, Gruusiasse, Usbekistani ja Kasahstani Eestist 2061 veist, kellest 84 protsenti müüdi Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu vahendusel. Need loomad müüdi kevadel ja uus müügihooaeg pidi just nüüd algama. «Kui see uudis tuli, olid meil ostjad Eestis,» ilmestas Bulitko.

Arvestades juba tehtud eelkokkuleppeid ja kolmandatesse riikidesse müüdavate tõu- ja nuumloomade hinda, jääb Eesti põllumeestel keelu tõttu saamata mitu miljonit eurot ja praegu tegeleb Tõuloomakasvatajate Ühistu uute sihtturgude otsimisega.