Millised on eestlaste suuremad pensionihirmud?

Raha Foto: IMAGO / Guido Schiefer / Scanpix

Tihti kaasnevad pensioniks kogumisega erinevad eelarvamused või hirmud. Alustades sellest, et inflatsioon hammustab kogutud varast rammusaid tükke ja tootlus on kehv, lõpetades kartusega pensionieani elamise kohta. Rahalise kindlustunde kasvatamisel pensioniks on hirmudega tegelemise edasilükkamine suur oht, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse esimees Vahur Vallistu.

LHV tellitud Kantar Emori uuring tuvastas viis peamist hirmu, mis Eesti inimesi teise pensionisambasse kogumisega saadavad. Neist iga taga seisab vähemalt kolmandik pensionikogujatest ehk kümned tuhanded inimesed. Suure tõenäosusega on vähemalt ühte pensioniks kogumisega seotud hirmu kogenud sinu lähedane sõber, sugulane, kolleeg või treeningkaaslane. Võib-olla ka sina ise? Tihti saab hirm alguse teadmatusest ja pinnale kerkivatest küsimustest, millele ei oska isegi vastust otsida.

Järjepidev pensioniks kogumine võiks Eesti inimestele olla majandusliku turvatunde loomise vundament. Hügieenifaktor, mis on osa elukaarest. Tagala, mis pakub meelerahu nii endale kui ka lähedastele. Üha valjema häälega investeerimisest rääkimine, suurenev huvi rahatarkuse ammutamise järele ja teadlikkuse kasv annab lootust, et uuringus paljastunud hirmud on nendega süsteemselt tegeledes siiski seljatatavad. Alljärgnev võiks julgustada inimesi mõtlema enda toimetulekule pensionipõlves ja aidata maandada uuringus ilmnenud hirme.

Hirm 1. Inflatsioon sööb pensionifondi kogutud raha ära (tõi välja 62 protsenti Eesti inimestest)

Reaalsuses sööb inflatsioon peamiselt seda raha, mis seisab jõude. Klassikaliselt pangakontol. Eesti II samba pensionifondide keskmine tootlus on viimase kahekümne aasta jooksul inflatsioonile alla jäänud vaid kolmel korral ja edestab tarbijahinnaindeksi kasvu ka üle pika perioodi, seda viimaste aastate kõrgest hinnatõusust hoolimata. Seega on II pensionisambasse kogumine kõige lihtsam võimalus investeerida ja vanaduspõlveks majanduslikku kindlustunnet kasvatada. Pensionifondide lühi- ja pikaajalist tootlust saab jälgida ning võrrelda näiteks pensionikeskuse lehel.

Hirm 2. Pensioniiga tõstetakse ja pensionipõlveks kogutut pole aega nautida (54 protsenti Eesti inimestest)

2027. aastast hakkab vanaduspensioniiga tõesti sõltuma keskmisest eeldatavast elueast. Nii meeste kui ka naiste keskmine eluiga Eestis kasvab ja statistikaameti andmetel oli 2023. aastal eestimaalaste oodatav eluiga sünnimomendil 79 aastat. Trendi jätkudes hakkab vanaduspensioniiga tõesti vaikselt tõusma, kuid see toimub aeglaselt ja seotuna oodatava elueaga. Kokkuvõttes saab tulevane pensionär oma pensionipõlve nautida suures pildis sama pikalt kui tänased pensionärid, kes peavad pensioni, varasemate säästude või pere toel keskmiselt hakkama saama ligi 18 aastat.

Pensioniks kogumine aitab pensionieas rahulikuma südamega keskenduda sellele, mis on elus päriselt oluline ja silma särama paneb – olgu selleks aja veetmine lähedastega või hoopis tegelemine hobidega. Lõpuks on tähtis see, milliseks kujundame enda elu meile antud aastate sees ja rahal on unistuste täitmisel oma roll. Järjepidevad sissemaksed II pensionisambasse on üks tõhusamaid viise justkui märkamatult väärikaks vanaduspõlveks puhvrit kasvatada.

Seda enam, et pensioniikka jõudes on mitu võimalust, kuidas planeerida II samba väljamakseid selliselt, et neid tulumaksuga ei maksustata. Nendeks variantideks on oodatavat eluiga arvestav fondipensioni leping või eluaegne pensionileping kindlustusseltsiga. Kui pensioniikka jõudnud inimene valib aga lühema pensioni saamise ajavahemiku või ühekordsed väljamaksed, tuleb väljamaksetelt tasuda 10 protsenti tulumaksu.

Hirm 3. Pensionifondide tootlus on kehv (35 protsenti Eesti inimestest)

Pensioniks kogumine on pikk protsess, kuid aeg on investori suurim sõber. Mida varem alustada, seda rohkem on investeeritud varal aega sinu heaks kasvada. Majandus on tsükliline ja ükski investor pole majandust räsivate kriiside eest kaitstud. See tähendab, et ka pensionifondide tootlus on kord väga hea, siis jälle tagasihoidlikum. Oluline on tulla võitjana välja pikas plaanis. Teise samba pensionifondide pikaajalised tulemused on aastate jooksul investeerimispiirangute leevenedes oluliselt paranenud. Seejuures on siiski oluline rõhutada, et mineviku tootlus ei garanteeri sarnast tootlust tulevikus.

Hirm 4. Ma ei ela pensionieani (35 protsenti Eesti inimestest)

Statistikaameti kohaselt on Eesti meeste keskmine oodatav eluiga 74,5 ja naistel 83,1 aastat. Ühtlasi näitab trend keskmise eluea kasvu. Seega tasub mõelda pigem enda kapitalivajadusele pensionipõlves ja sellele, kuidas tagada endale pensionieaks piisav sissetulek. Küsimus on seda põletavam, et Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) uuringu kohaselt ootab Eesti töötajaid pensionieas üks suuremaid sissetulekute langusi kogu Euroopa Liidus. 2023. aasta seisuga oli keskmine riiklik brutopension 700 eurot, mis moodustas keskmisest brutopalgast 38 protsenti. Demograafiline trend Eestis ei ole soosiv, maksumaksjaid jääb praegu vaid vähemaks, kuid pensionäride arv on samal ajal tõusutrendis. Ka praegust keskmist riiklikku pensionit on sotsiaalmaksu senise taseme juures keeruline hoida. Paslik on seega tulevikuks ka iseendale koguda ja mõistlik on teha seda maksuefektiivselt II ning III pensionisamba kaudu. Kui sinuga peaks enne vanaduspensioniiga siiski midagi juhtuma, on oluline teada, et pensionisammastesse kogutu on pärandatav.

Hirm 5. Valitsus või riigikord võib muutuda (34 protsenti Eesti inimestest)

Kohtupraktika kinnitab, et teise sambasse kogutu on inimese isiklik vara, mida ei saa ükskõik milline valitsus oma tahte järgi sinult ära võtta.

Kokkuvõttes on hirmude asemel tähtis näha võimalusi, sest Eesti inimesed vajavad pensionivaesuse vältimiseks tarku otsuseid. Lihtne ja tõhus võimalus selleks on suurendada 2025. aastast II pensionisamba sissemakseid nelja või kuue protsendini oma brutopalgast. Seda saab teha 30. novembrini enda kodupangas või pensionikeskus.ee lehel. Maksed hakkavad uue soovi järgi liikuma juba 2025. aasta jaanuarist. Võimalik on jätkata ka praeguse lahenduse ehk kaheprotsendilise sissemaksega. Riigipoolne lisa neli protsenti töötaja brutopalga sotsiaalmaksu osast jääb igal juhul samaks.