/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2024/10/29/16450700t1hf9f2.jpg)
Viimasel ajal on hoogu saanud mõttevahetused selle üle, miks Leedu majandusel läheb praegu hästi, aga meie majandus kiratseb.
Eestil läheb Leedust kehvemini intressimäärade tõttu (1)
Ühe võimaliku põhjusena tuuakse Leedu lähedust Poolale, kellest on saanud kõige kiiremini kasvav majandus Euroopas, aga Eesti suurematel ekspordipartneritel Soomel ja Rootsil ei lähe praegu hästi.
«Poola on üks meie peamisi ekspordipartnereid ja Poola majandusel läheb palju paremini kui Soome või Rootsi majandusel,» ütles ka SEB Leedu üksuse peaanalüütik Tadas Povilauskas rahvusringhäälingule ERR. 20 aastat tagasi ehk ajal, mil Poola astus Euroopa Liitu, oli Poola sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta 48 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, praeguseks on see jõudnud 82 protsendini ehk kõrgemale kui Kreekas ja Portugalis. Tööpuudus, mis toona ulatus 20 protsendini, on langenud viiele protsendile.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina tõdes toiduainetööstuse liidu 10. koostöökonverentsil, et Eesti majanduse üldine kindlustunne on sarnane Soome omaga. Isegi kui me näeme mõningaid näitajaid, mis paranevad, siis kindlustunne on erakordselt madal. «Võrreldes teiste Balti riikidega, kus kindlustunne paraneb, elame nagu teises maailmas,» tõdes Mertsina.
Povilauskase Eesti kolleeg, SEB Eesti majandusanalüütik Mihkel Nestor aga väidab, et peapõhjus, miks Leedul paremini läheb, on hoopis kiiresti kerkinud intressimäärad.
«Eesti majanduse käekäik on viimastel kvartalitel olnud selgelt vilets,» nendib Nestor. «Eriti mõruks teeb eestlaste meeleolu asjaolu, et nii mõnelgi meie lähinaabril on läinud palju paremini. Ennekõike armastatakse meid kõrvutada Leeduga, kus õiget majanduslangust pole olnudki.»
Üllatav põhjus
Viimase kolme aastaga on Leedu sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvanud pea kuus protsenti, Eesti oma kahanenud aga ligi neli protsenti, mistõttu tekib paratamatult küsimus, mida siis leedukad nii hästi ja eestlased nii halvasti on teinud, et kaks suhteliselt sarnast majandust on liikunud nii lahknevates suundades.
«Mõni hakkaks siinkohal siunama valitsust, rääkides Eesti majanduskasvu lämmatavatest maksutõusudest ja Leedu suurtest saavutustest välisinvesteeringute meelitamisel. Läbinisti valed need väited ei ole, ent ilmselt seletab see vaid murdosa muutustest majanduses,» ütles Nestor. «Pigem tuleb kõige kurja aluseks pidada intressimäärasid, täpsemalt nende kiiret tõusu,» lisas ta.
Nestori sõnul on Eesti ettevõtjad ja kodumajapidamised olnud laenamisel oluliselt julgemad kui leedukad. Näiteks eraisikute puhul küündib Eestis majapidamiste koguvõlg enam kui 80 protsendini nende aastasest tulust, Leedus piirdub see pisut enam kui 40 protsendiga.
Mis veelgi olulisem – kui vaadata majanduskasvu aluskomponente, siis ennekõike on Eestil läinud Leedust kehvemini eksportturgudel.
«Siin ei mängi rolli ettevõtete erinev konkurentsivõime välisturgudel, vaid taas intressimäärad,» toonitab Nestor.
Naabrid ka süüdi
Eesti kaks peamist kaubanduspartnerit on Soome ja Rootsi, mis on ühtlasi ühed kõige kõrgema erasektori võlakoormusega riigid kogu Euroopas. Kiire intressitõus on nende majanduse nõudlust oluliselt kärpinud, sest tarbimise ja investeerimise asemel peavad rootslased ja soomlased pangaintresse tasuma. Leedu ettevõtted armastavad seevastu kaupa teha peamiselt Poola, Saksamaa ja Lätiga, kus laenukapitali osakaal majanduses on oluliselt väiksem.
«Seega, kuigi leedulased on olnud oma majanduse arendamisel tublid, on majanduste eri tempo seotud ennekõike ikkagi meid ümbritseva laiema majanduskeskkonnaga,» nendib Nestor.