Euroopa Komisjon tahab kehtestada miinimumpalga
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
18. aprill 2012, 13:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni tuleb täna välja Euroopas miinimumpalga kehtestamise kavaga, mis peaks aitama palka tõsta neis riikides, kus miinimumpalka üldse ei ole või on see liiga madal, kirjutab Euractiv.
Euractiv kirjutab kava mustandile tuginedes, et töötamine ei anna Euroopa liidus kaitset vaesuse eest. Enam kui kaheksa protsenti Euroopa töölistest peab leppima allapoole Euroopa Liidu vaesuspiiri jääva palgaga.
«Tööl käivate inimeste vaesusrisk on kõrge. Seda eelkõige suure sissetulekute erinevuse ning madala miinimumpalgaga riikides. Lisaks on vaesusriskis inimesed, kes töötavad ajutiste lepingutega või kes on üksikvanemad,» seisab komisjoni põhjenduses.
Just seetõttu teebki Euroopa Komisjoni sotsiaalvolinik László Andor ettepaneku kehtestada euroliidus miinimumpalk.
«Miinimumpalga kehtestamine aitab vältida arutut tööjõukulude vähendamist ning aitab ka tagada töökvaliteedi,» seisab mustandis.
Kuigi paljud liikmesriigid on miinimumpalga kehtestanud, on nende määr liikmesriigiti väga erinev. Nii tuuakse näiteks Rumeenia, kus see on vaid neljandik keskmisest palgast. Statistikaameti andmetel on Rumeenia miinimumpalk 161,91 eurot. Eestis 290 eurot. Jutt käib brutokuupalgast. Eesti keskmine palk oli mullu detsembris 918 eurot.
Komisjoni seletuskiri toob positiivseks näiteks Iirimaa, kus miinimumpalk on üle poole keskmisest palgast.
Komisjon toob ka eraldi välja, et Saksamaal, Itaalias, Austrias ning Skandinaaviamaades ei ole üldse miinimumpalka. Seletuskiri märgib, et kui Itaalias ja Austrias on miinimumpalk kehtestatud läbi sektori kollektiivlepingute, siis Saksamaal ei ole kolmandikul töötajatest õigust miinimumpalgale. «Saksamaa on tõeline murelaps,» tõdes Auractivile üks anonüümsust palunud euroametnik.
Komisjon soovib ka maksukoormust muuta ehk tööjõumakse vähendades saamata jääv tulu katta keskkonnamaksudest, tarbimis-või kinnisvaramaksudest. Selline samm peaks suurendama tööhõivet.
Kõrge tööpuuduse vähendamiseks tahaks komisjon laiendada nn. palkamissubsiidiume.