Esmaspäeval avas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimise toetuse rekordilise, ühtekokku 170 miljoni euro suuruse taotlusvooru. Paraku sai osa mahte täis esimestel tundidel.
OTSAS ⟩ Kortermajade renoveerimiseks planeeritud miljonid lõppesid tundidega (3)
Seekord jagunes Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatud üle-eestilise vooru 170 miljonit eurot taristuministri käskkirja järgi piirkonniti järgmiselt: Harju maakonna toetuseelarve oli 15 miljonit, sellest Tallinna toetuseelarve moodustas 10 miljonit eurot; Tartumaale oli eraldatud 10 miljonit eurot, sh Tartu linnale 5 miljonit; Ida-Virumaale samuti 10 miljonit eurot; Jõgevamaale oli suunatud 7,5 miljonit; Valgamaale 7 miljonit; Põlvamaale 6,5 miljonit; Järva-, Lääne-Viru, Viljandi- ja Võrumaale igasse maakonda 6,5 miljonit; Hiiu- ja Pärnumaale kumbagi 6 miljonit; Rapla- ja Saaremaale samuti kumbagi 5,5 miljonit ning Läänemaale 5 miljonit eurot.
Taotlemine avanes täna hommikul kl 10.00 ja kl 13.00 seisuga on täitunud enamik voore nii maakondade kui ka rekonstrueerimise viisi põhiselt. Taotlusi saab esitada veel Valga-, Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Põlvamaa korterelamute rekonstrueerimiseks. Samuti on vaba mahtu suurtele korterelamutele ja Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku Fondi voorus.
Eesti Omanike Keskliit taunis aga teravalt toetuste taotlemise protsessi. «Viimase kahekümne aasta jooksul on Eesti koostöös Euroopa Liiduga panustanud korterelamute arengusse ligi kaks miljardit eurot. Praeguseks on Eestis riigi ja Euroopa Liidu «kes ees, see mees» renoveerimistoetuste abil korrastatud ligi 1600 kortermaja. Eesti Omanike Keskliit on mitmel korral juhtinud tähelepanu asjaolule, et kiiruse peale toetuse jagamine, kus toetamisel pole otsustav koduomanike vajadus, vaid murdosa sekundid, ei ole eetiline. Nii tõrjutakse kõrvale need koduomanikud, kes on majanduslikult nõrgimas seisukorras,», teatas keskliit oma pöördumises.