Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Omanike keskliit: riik paneb väiksemad korteriühistud kehva seisu (1)

Copy
Täna avatud taotlusvoorus jagatakse kortermajade renoveerimiseks 170 miljonit eurot.
Täna avatud taotlusvoorus jagatakse kortermajade renoveerimiseks 170 miljonit eurot. Foto: Elmo Riig

Omanike keskliit leiab, et valitsus paneb esmaspäeval avatud korterelamute toetuse taotlusvooruga väiksemad korteriühistud kehva seisu.

Kui möödunud aasta mais korterelamute toetusvoorus võttis valitsus viimasel hetkel võimaluse saada toetust korteriühistutel, milles asuvad vähekindlustatud peredele mõeldud kohaliku omavalitsuse elamispinnad, siis nüüdses toetusvoorus kostitab omanike keskliidu hinnangul valitsus nõrgemaid ühistuid kolme ebameeldiva üllatusega.

«Esiteks on väikesed ühistud määratud kõige madalama, neljanda prioriteetsusega toetuse saajate hulka, kellel tuleb hierarhias kõrgemal olevatest ühistutest alles jääva toetuse eest teistega kiiruse peale võistelda. Teiseks tuleb paljudel väikeühistutel täita konkurentidega võrreldes rohkem taotluse välju, mis võtab aega ja paneb neid nõrgemasse konkurentsiolukorda. Kolmandaks ei kaitse valitsus väikeühistuid toetuse esitamise teenust pakkuvate andmesisestajate eest, kes on suutelised täitma toetuse avalduse tavainimesest kümme korda kiiremini, ning kes eelistavad suuremaid ühistuid, kuna nendelt saadav teenustasu on suurem,» leidis omanike keskliit.

Liit on mitmel korral juhtinud tähelepanu, et kiiruse peale toetuse jagamine, kus toetamisel pole otsustav koduomanike vajadus, vaid murdosa sekundid, ei ole eetiline. «Nii tõrjutakse kõrvale need koduomanikud, kes on majanduslikult nõrgimas seisukorras. Eelkõige kuuluvad riskigruppi madala sissetulekuga leibkonnad, väikesed korteriühistud ning madala kinnisvara väärtusega piirkondades asuvad korteriühistud,» märkis omanike keskliit.

Omanike liit tegi valitsusele ettepaneku muuta toetuse jagamise põhimõtteid nii, et eelisseisundis oleksid need korteriühistud, kelle jaoks korterelamu renoveerimine on keskmiselt raskem. «Paraku ei ole selle ettepanekuga arvestatud, ning nii eelistab valitsus anda toetust pigem nendele, kes seda ei vaja, tehes seejuures kõik, et toetusest ilma jätta need koduomanikud, kes seda tegelikult vajavad,» tõdes omanike keskliit.

Omanike keskliidu juhatuse esimehe Andry Krassi sõnul ei ole kahtlust, et Eesti eluaseme valdkond on teinud tänu Euroopa Liidu abile läbi suure arengu. Tema sõnul ei saa aga mööda vaadata arenguga kaasnenud eetilisest probleemist, sellest, et valitsus on renoveerimistoetuse tingimused sätestanud nii, et nõrgemal elujärjel koduomanike majanduslik olukord või eluaseme kvaliteet pole paranenud.

«Probleemi lahendamiseks tuleb renoveerimistoetuse sihtgruppi vähendada tasemeni, kus renoveerimistoetust jätkub kõigile koduomanikele ning toetuse taotlust esitades pole vaja kiirustada,» ütles Krass.

Taristuminister Vladimir Svet ütles oma kommentaaris, et Eestis on tuhandeid renoveerimist vajavaid kortermaju ning ühistute huvi riikliku toetuse vastu on aasta-aastalt aina suurenenud. «Tegelikult on väga positiivne, et Eestis on aastatega renoveerimise kasude osas teadlikkus nii palju kasvanud ning inimesed soovivad oma kodud energiatõhusamaks muuta, olgu see siis riigi toel või täielikult oma vahenditega. Töötame selle nimel, et korterelamute renoveerimisele oleks tagatud stabiilne rahastus ka tulevikus,» ütles ta.

Svet ei nõustunud väitega, et taotlusvoorus ei pöörata tähelepanu väiksematele ja madalama kinnisvaraväärtusega piirkondades asuvatele ühistutele. «Vastupidi. Praegune voor on tehtud senisest paindlikumalt, lisatud on uusi kriteeriume ja raha on jagatud eraldi osadeks, et toetusraha jaguneks võrdsemalt eri piirkondade ja hoonetüüpide vahel. Keskendusime seekord eraldi just toetuse regionaalsele jaotusele ning toetusrahast 110 miljonit eurot jagasime maakondade vahel ära nii, et see oleks korrelatsioonis korterite arvu, inimeste toimetuleku ja kinnisvara turuväärtusega,» ütles Svet.

Tagasi üles