Kortermaja lugu: kuidas käis maja küttesüsteemi vahetamine?

Kortermaja Kadriorus, millel küttesüsteem vahetati. Foto: Erakogu

Energiahindade viimaste aastate ebastabiilsus on tõstnud märkimisväärselt huvi kaugküttega liitumise vastu. Stabiilsem hind oli üks peamine põhjus, miks 53 korteriga Kadrioru elamu paari aasta eest gaasikütte kaugkütte vastu vahetas.

Kõrged energiahinnad ja suured hindade kõikumised on pannud koduomanikke otsima kokkuhoiukohti ning energiatõhusamaid lahendusi, mis aitaks vähendada sõltuvust imporditavatest kütustest. Sellest andis märku suur tung KredExi rekonstrueerimistoetuse taotlemisele möödunud aasta kevadel, kui 80 miljonit eurot täideti taotlustega ühe tööpäevaga. Toetusega on muuhulgas võimalik katta kaugküttele üleminekuga kaasnevaid kulusid, et korteriühistud saaksid teha valiku mugava, keskonnasõbraliku ja tagatud varustuskindlusega soojusallika kasuks.

Just samadele argumentidele toetudes otsustas Kadriorus, Hõbeda ja Vase tänava nurgal asuv kortermaja möödunud aastal kaugküttega liituda. Aastakümneid tagasi küttesüsteemide väljavahetamise buumiga kaugküttest loobuti, aga nüüd ollakse selle lahenduse juures ringiga tagasi. Korteriühistu juhatuse liikme Urmas Meosi sõnul on kaugküte aastakümnetega palju arenenud ja keskkonnasõbralikumaks muutunud. Jätkusuutlik elukeskkond ja varustuskindel teenus on ühistu liikmetele oluline ja loomulikult ei saa unustada asjaolu, et energiakriisi tõttu varasematel talvedel kõrgustesse tõusnud maagaasi hind tabasid neid valusalt. Ka riigi poolt pakutud hüvitised ei aidanud gaasiküttel olnud maja elanikke märkimisväärselt.

Kuidas käib kaugküttega liitumine?

Esimene samm kaugküttega liitumisel oli teenusepakkujaga ühenduse võtmine. Kadrioru piirkonnas on selleks Utilitas. Kuna majas oli vana tsentraalne süsteem alles, oli protsess Meosi sõnul mõnevõrra lihtsam. Vaja oli vaid uut kaugkütte sisendit ja soojussõlme. «Pärast liitumistaotluse esitamist saime Utilitaselt kõik vajalikud juhendid, näiteks kaeve- ja torustikutööde teostamiseks ning soojussõlme paigaldamiseks,» selgitas ta.

Utilitase kaugkütte äriarendusjuhi Dabrel Pritsi sõnul tulekski kaugküttest huvitatud ühistul esmajärjekorras välja selgitada, kas hoones on tsentraalne küttesüsteem või mitte. Kui tsentraalset lahendust pole, tuleb tellida küttesüsteemi ehitusprojekt. «Kui aga sarnaselt Hõbeda/Vase tänava kortermajaga on süsteem juba varasemast olemas, tuleks üle vaadata, mis on selle võimsus, kui palju soojust majas aastas tarbitakse ja kas hoonel on soojussõlm,» ütles Prits.

Maja liitumise võimalikkuse määrab suuresti hoone asukoht ehk see, kui lähedal on kaugküttetorustik. «Samas kaugküttevõrku arendatakse pidevalt – mullu liitus Utilitase teenusega 133 hoonet ning üle Eesti rajati uusi kaugküttetorustike kokku üle 10 kilomeetri ulatuses. Vaatame iga pöördumise korral üle, kas läheduses asub veel hooneid, mis sooviksid kaugküttega liituda,» selgitas Prits. Ta lisas, et mida rohkem on kaugküttega liitunud hooneid piirkonnas, seda soodsam on teenus kõikide tarbijate jaoks.

Huvi kaugküttega liitumise vastu kasvab

«Näeme, et huvi kaugküttega liitumise vastu on kasvutrendis. Kui 2020. aastal ühines Utilitase kaugküttesüsteemiga 82 hoonet, siis 2022. aastal oli selliste majade arv Eestis juba 163 ja 2023. aastal 133,» rääkis Prits. Tema sõnul on kaugkütte eeliseks kulude kokkuhoiu kõrval ka keskkonnasäästlikkus. «Oleme aastate jooksul panustanud märkimisväärselt fossiilsete kütuste kasutamise vähendamisse,» märkis Prits. Ta sõnas, et lisaks keskkonnasõbralikkusele annab taastuvenergial põhinev kaugküte majale kõrgema energiaklassi, tõstes seeläbi kinnisvara väärtust.

Alates Ukraina sõjast on hakatud üha enam rääkima ka energiajulgeolekust ja küttesüsteemide toimepidevusest. «Kaugküttes tagame soojuse üldjuhul mitme erineva tootmisallikaga. Nii on tootmisseadmete hooldusseisakute või muude tõrgete korral vajalik energiamaht alati tagatud. Kasutame soojuse tootmiseks peamiselt kodumaiseid väheväärtuslikke metsa- ja puidutööstusjääke, mistõttu oleme vähem sõltuvad importkütuste hindade kõikumistest ning võimalikest tarneraskustest. Kasutatav puiduhake pärineb Eestist, seega panustame ka kohalikku majandusse,» ütles Prits.

Toetuse taotlemiseks tuleb varuda aega

Kokku võttis kaugküttega liitumise protsess Hõbeda/Vase tänava maja jaoks ligi aasta. «Sellest aktiivne töö kestis kaks-kolm kuud,» ütles Meos. Uuele kütteviisile üleminek läks ühistule maksma umbes 13 000 eurot. Juhatuse liikme sõnul tasub investeering ära juba mõne aastaga. «Lisaks soodsale hinnale on positiivne ka see, et saame nüüd soojussõlmest ise temperatuuri reguleerida. Gaasikatla puhul pidime iga kord hooldusesse helistama ja operaatori kohale kutsuma,» märkis Meos.

Tema sõnul on kütteviisi asendamine toonud majaelanikele igakuist kokkuhoidu ca paarikümne protsendi jagu. «Langus oleks ilmselt veelgi suurem, aga maja on renoveerimata. Tegelikult on plaanis see ka KredExi toetuse abil ette võtta. Ma arvan, et maja uuendamise järel saame küttearved kokkuvõttes poole soodsamaks,» lisas ta.

Utilitase kaugkütte äriarendusjuhi sõnul võtab kaugküttega liitumine keskeltläbi aega 6–12 kuud alates teenusepakkuja poole pöördumisest. «Isegi kui kaugküttega liitutakse hilisemas etapis ja esialgu tehakse muid renoveerimistöid, soovitaksin maja küttesüsteemi ikkagi üle vaadata. Nimelt on renoveerimistoetuse üheks nõudeks tasakaalustus- ja termostaatventiilide paigaldamine, mis tagab hoones temperatuuri ühtlast jaotumist ning korterites ruumipõhist reguleerimisvõimalust,» lausus Prits. Riigi toetusega on võimalik katta hoone kaugküttevõrguga liitumise kuludest kuni 30 protsenti.

KredEx avas 28. oktoobril rekordilise korterelamute renoveerimise taotlusvooru, kus kortermajade kordategemise jagatakse kokku 185 miljonit eurot. Riik toetab korterelamute rekonstrueerimist, sh kaugküttega liitumist perioodil 2022–2027 330 miljoni euroga.