TORMILINE SEPTEMBER ⟩ Inimesed tormasid laenu võtma

Rahvas tormas laenu võtma. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul on ettevõtete laenunõudlus viimastel kuudel pigem tagasihoidlik, majapidamised laenavad aga nii eluasemete kui ka autode ostmiseks üsna hoogsalt.

«Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7 protsenti,» tõi Raudsaar pressiteates välja.

Uuest aastast kehtima hakkav automaks on ökonomisti arvates pannud inimesi enne aastavahetust autot soetama ja autoliisingut kasutama. «Kolmandas kvartalis oli väljastatud autoliisingute maht 26 protsenti suurem kui aasta varem. Selle aasta septembriga võrreldes on autoliisinguid rohkem väljastatud vaid ühel kuul ja see oli 2021. aasta septembris ehk siis ajal, mil teisest pensionisambast võeti ulatuslikult raha välja. Autoliisingu jäägi aastakasv on pigem mõõdukas, jäädes 4 protsendi juurde, kuna aasta esimeses pooles oli uute liisingute maht veel tagasihoidlik,» märkis Raudsaar.

Krediitkaardilaenude ning tarbimislaenude kasvu mõjutas tema sõnul tugevasti Coop Finantsi aprillikuine ühinemine Coop Pangaga. Isegi kui see struktuurne muutus välja arvata, oli augusti seisuga krediitkaardilaenude ning tarbimislaenude portfelli jäägi aastakasv üsna kiire, vastavalt 9 protsenti ja 7 protsenti.

Ettevõtete laenunõudlus on Raudsaare sõnul tegevusalade arvestuses viimastel kuudel ühtlustunud ning on üldiselt pigem tagasihoidlik. Augusti lõpus oli ettevõtetele väljastatud laenude ja liisingute jääk 3,6 protsenti suurem kui aasta varem.

«Ettevõtetel oli vähem huvi suurendada investeeringuid ja võtta laenu ajal, mil kasumid kahanesid ning tootmisvõimsus oli suures osas majandusest alarakendatud ja intressimäärad harjumuspäratult kõrged. Nende tegurite pöördudes võib ettevaates prognoosida laenukasvu mõningast kiirenemist. Viimased paar aastat selgelt laenukasvu esirinnas olnud energiasektoris on laenukasv praeguseks peatunud,» lausus ökonomist.

Teiselt poolt on tema sõnul läbi saanud ka tööstusettevõtete ligi kaks aastat ja logistikaettevõtete ligi kolm aastat kestnud laenuportfelli vähenemine. «Kokkuvõttes on laenukasv majandussektorite võrdluses mõnevõrra ühtlustunud. Kõige kiirema laenukasvuga sektoriks on taas kerkinud kinnisvara- ja ehitussektor,» tõi ta välja.

Raudsaar möönis, et Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukasv on üks euroala hoogsamaid. Sealjuures oli Eesti oma laenukasvu kiirusega veel augustis esimene kolme seas nii majapidamiste kui ka ettevõtete sektoris. «Eesti suhteliselt tempokas laenukasv näitab, et vaatamata nõrgale majanduskeskkonnale pole investeeringute osakaal majanduses märkimisväärselt vähenenud ja ligipääs pangalaenudele on jäänud heaks. Ehkki laenude kättesaadavusega Eestis suuri probleeme pole, paneb meie ettevõtted välismaiste konkurentidega võrreldes raskemasse olukorda laenuraha kallim hind, sest laenude intressimäärade tase on kõrgem,» tõdes ökonomist.