Kliimaministeeriumi plaan võib tuua kaasa mõningase metsade raadamise

Lehterkukeseened. Pilt on illustratiivne. Foto: Ain Liiva

Valitsus otsustas sel nädalal, et paneb 8500 hektarit riigimaad tuuleparkide arendajate tarbeks enampakkumisele. Kuna need alad on RMK käes, siis uurisime, kui palju sellest metsa alla jääb.

Neljapäeval teatas kliimaministeerium, et valitsuse otsusega hakatakse alates novembrist tuuleenergia arendamiseks sobivate riigimaade enampakkumisi korraldama. Maid saab kasutada ainult tuuleparkide rajamiseks ning nende kasutusaeg oleks kuni 39 aastat.

Enampakkumisele pannakse kliimaministeeriumi andmetel eri piirkondade peale kokku ligikaudu 85 km² riigimaad, millele hinnanguliselt oleks võimalik paigutada kuni 1100 MW tuuleenergia tootmisvõimsusi. Sobivatel aladel tuleb enne tuulepargi rajamist läbida planeerimis- ja loamenetlus või aladel, kus planeerimisprotsess praegu ei käi, menetlus algatada.

«Seni on maismaa tuuleparke kavandatud peamiselt eramaadele, kuid nüüd tekib arendajatel juurdepääs riigi aladele, mida varem tuuleparkide rajamiseks kasutada ei saanud. See on oluline otsus, mis aitab kaasa puhta elektri tootmismahu kasvatamisele ja taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Oleme riigimaid põhjalikult uurinud ja kaardistanud alad, kus mõju loodusele ja inimestele on võimalikult väike,» ütles kliimaminister Yoko Alender.

RMK: maksimaalselt 400 hektarit metsa

Kuna need riigimaad on Riigimetsa Majandamise Keskuse käes ja too asutus on tuntud pigem sellepoolest, et nad omavad ennekõike metsa, siis uurisime, kui paljud tuulepargid praegustele metsaaladele ehitatakse.

RMK arendus- ja kliimaosakonna juht Jaarek Konsa selgitas, et RMK käes pole sugugi ainult metsamaa. Kliimaministeeriumi viidatud tuuleparkidega on aga asi nii, et võimalike alade puhul pole tuulikupositsioonid ette teada. Kuna tuuleparkide puhul standardlahendusi pole, siis täpsustuvad alljärgnevad andmed töö käigus.

«Tuulikute püstitamine RMK maadele tähendab, et sõltuvalt tuuliku lõplikust asukohast võib see teatud juhtudel siiski tähendada metsa raadamist. Tuulikute täpne asukoht ja raadamise vajadus ning sellega kaasnevad keskkonnamõjud ja vajalikud leevendusmeetmed selguvad planeeringute käigus,» sõnas Konsa.

Konsa lisas, et ka metsamaale tuulikute rajamisel ja planeerimisel reeglina välditakse või minimeeritakse maksimaalselt metsa raadamist. Sõltuvalt tuulikust on selle püstitamiseks ja hooldamiseks vajalik ühe tuuliku kohta ca ühe kuni kahe hektari raadamine.

«Mis ca 200 tuuliku ja ca 8500 ha suuruse arendusalade kogumahu korral tähendaks vaid kuni 400 ha ehk alla viie protsendi raadamist. Rõhutame, et maade sees on ka mittemetsamaad, sh põllumaad. Seega ei pruugi kõik tuulikud sattuda metsamaale ja raadamise vajadus jääda sellevõrra märksa tagasihoidlikumaks. Muu hulgas tuleb arvestada seda, et tänapäevased tuulikud on kõrged ja ei vaja nii suurt vaba pinda tiivikute all. Näiteks Põlendmaa tuulepargi keskkonnamõjude hindamisel on tõdetud olulist asjaolu, et metsa raadamist ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb kõrgemale kui metsa kõrgus,» lisas Konsa.

Mis alad need on?

Tuuleparkide jaoks sobivad alad otsis välja keskkonnaagentuur. Need asuvad Türi, Väike-Maarja, Vinni, Kose, Paide, Põhja-Sakala, Haljala, Kadrina, Järva, Põltsamaa, Viljandi, Lääne-Harju, Järva, Rapla, Valga, Tõrva, Kose, Alutaguse, Lüganuse, Viru-Nigula, Mulgi ja Lääne-Nigula omavalitsustes. Uuringuid rahastati Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel eraldatud Euroopa Liidu vahenditest.