/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/10/26/16446353t1h1a9e.jpg)
Holm panga korraldatud uuringule vastates sõnas 33 protsenti eestimaalastest, et on rahul raha hoidmisega kontol või sularahas ning ühtegi säästude kasvatamise viisi ei kaalu.
Eesti pank avastas, et suur hulk inimesi ei taha üldse ühte asja teha
Holm pank tegi septembris uuringu säästusid arvelduskontol või sularahas hoidvate inimeste seas, et selgitada välja, miks inimesed raha tähtajalisel hoiusel ei kasvata. Lisaks uuriti vastajatelt, milliseid võimalusi nad säästude hoidmiseks ja kasvatamiseks kõige meelsamini kaaluks.
«52 protsenti ehk pisut üle poole vastajatest sõnas, et on kaalunud tähtajalise hoiuse avamist, kuid pole seda erinevatel põhjustel veel teinud. Suur hulk inimesi ei julge oma sääste luku taha panna, teised aga ütlesid, et loodavad oma säästude paigutamisest saada suuremat tootlust,» tutvustas pressiteates uuringu tulemusi Holmi juht Kaspar Kalvet.
Holm uuris vastajatelt ka seda, milliseid teisi investeerimise võimalusi on säästusid arvelduskontol või sularahas hoidvad inimesed kaalunud. Tähtajalise hoiustamise järel oli teisel kohal investeerimine aktsiatesse, mida on kaalunud 48 protsenti vastanutest. Seda suurema riskiga investeerimisvõimalust on rohkem kaalunud mehed, kelle seas on aktsiamaailma sisenemist kaalunud 54 protsenti. Uuringus osalenud naised näitasid üles mõnevõrra konservatiivsemat suhtumist – nende seas on aktsiatesse investeerimist kaalunud 43 protsenti.
«Öeldakse, et aktsiatesse tasub investeerida seda raha, millest sa oled valmis ilma jääma. See ütlus on tegeliku elu kõrval ehk pisut radikaalne, aga vastab tõele, et börsihinnad on tundlikud nii ettevõtte enda käekäigu kui ka turukõikumiste suhtes. Aktsiaid ei tohiks seetõttu osta raha eest, mida inimene lähiajal vajab, näiteks oma kodu ostu sissemakseks või mõneks teiseks planeeritud kulutuseks,» sõnas Kalvet.
Ligi kolmandik uuringus osalejatest on mõelnud säästude hoidmiseks pensionifondi peale, kuus protsenti aga on kaalunud raha paigutamist ka hoiu-laenu ühistusse.
Kui inimesel ei ole börsimaailmaga varasemat kokkupuudet, tasub Kalveti sõnul alustada oma raha kasvatamist kõige turvalisematest valikutest, milleks on tema hinnangul eelkõige tähtajalised hoiused, mis on Eestis registreeritud pankades kuni 100 000 euro väärtuses tagatisfondi kaudu kaetud. Need, kes soovivad tähtajalistest hoiustest mõnevõrra kõrgemat tootlust ning on valmis selle nimel ka rohkem riskima, saavad kaaluda investeerimist võlakirjadesse.
«Meie uuringus osalenud inimestest on võlakirjade ostmist kaalunud pisut rohkem kui iga viies vastaja. Võlakirjade kasuks räägib asjaolu, et kuigi raha on ettevõtte käes samuti kindlaks perioodiks kinni, on võlakirjadega võimalik kaubelda – kui raha on millekski muuks vaja, saab need maha müüa. Samas võivad kauplemisega kaasneda kauplemistasud ning müügihind võib ajas muutuda,» lausus Kalvet. Võlakirjade risk on aga lihtne: kui ettevõtte pankrotti läheb ja sealt enam midagi võtta pole, on ka võlakirjainvestorid oma rahast ilma.
Pankur sularaha kodus hoida ei soovita. «Sularaha on tänapäeval kahtlemata kõige ebaturvalisem säästude hoidmise viis – ka kodukindlustus ei kata näiteks varguse, tulekahju või muu vahejuhtumi tõttu kodus hoitud sularahast ilma jäämist,» paneb Kalvet inimestele südamele.