Mihkel Nestor: Saksa majanduse halvad uudised mõjutavad ka Eestit

Saksamaa Foto: Tim Simon / Unsplash

Saksamaa majanduse kohta tulevad pessimistlikud uudised ohustavad ka Eesti majanduskasvu väljavaadet, sest Saksamaa on Eestile suuruselt kolmas majanduspartner, kirjutab SEB panka majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Maailmamajanduse kohal lasub endiselt piisavalt murepilvi, ent viimase aja uudised on siiski ettevaatlikult positiivsed. Varasem suur mure inflatsioon näib olevat nii USAs kui euroalal kontrolli alla saadud. See on lubanud keskpankadel alustada intressikärbetega, mis laenajate elu lihtsamaks teeb.

Kui aasta tagasi pidi laenaja leppima enam kui neljaprotsendilise kuue kuu euribori määraga, siis nüüd on see langenud alla kolme protsendi ja võib järgmiseks suveks kahaneda isegi kahe protsendi piirimaile.

Ka seniste kõrgete intressimääradega on riikide majandused üllatavalt hästi hakkama saanud. IMFi värske majandusprognoos ennustab USA-le tänavuseks tublit 2,8-protsendilist kasvu, tagasihoidliku 0,8 protsendi jagu kasvab ka euroala majandus. Nii mõnelgi Euroopa riigil läheb sellest oluliselt paremini – kuid mitte Euroopa suurimal majandusel Saksamaal.

Vananeva rahvastiku tunnuseks on kulutamise asemel säästmine.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor

Saksamaa majanduse tähtsust Eestile on raske alahinnata. Nagu öeldud, tegemist on Euroopa suurima majandusega, mis annab pea 30 protsenti kogu euroala SKTst. Seal elab 84 miljonit tarbijat ja riigis tegutseb suur hulk Euroopa võimsamatest ettevõtetest.

Eesti otsesed majandussidemed Saksamaaga on tihedad. Soome ja Rootsi järel on tegemist meie kolmanda kaubanduspartneriga, eelmisel aastal viidi sinna kaheksa protsenti siin toodetud kaupadest.

Veelgi suurem on Saksamaa tähtsus Soome ja Rootsi jaoks, kelle kaupadele on Saksamaa sihtkoht number üks. Kui Saksa majanduse käsi käib kehvasti, ei saa väga hästi minna ka Soomel-Rootsil.

Saksa majanduse hädad ei ole ajutist laadi

Kuid milles siis Saksamaa hädad peituvad? Aus vastus on vist, et kõiges. Vaadates aasta esimest poolt, on valitsussektori tarbimine sisuliselt ainus, mis SKT aluskomponentides kasvanud. Tõsi, natuke on suurenenud ka eratarbimine, kuid seda vaid napi 0,4 protsendi jagu.

Suure negatiivse panuse on andnud eksport, mis mullusega võrreldes pea protsendi võrra kahanes. Kõige kehvem oli lugu investeeringutega, mida oli eelmise aastaga võrreldes enam kui kolm protsenti vähem.

Seejuures ei ole tegemist mingi hetkekonjunktuurist tuleneva ajutise hädaga – veel kurvem on olukord pikemas vaates. Viie aastaga on Saksamaa majandus suutnud kasvada vaid 0,7 protsenti. Võrdluseks: Ühendriikide majandus on samal perioodil kasvanud umbes 10 protsenti. Majapidamiste tarbimine on samal perioodil tõusnud ainult 1,5 protsenti, investeeringud on toonase tasemega võrreldes aga üle viie protsendi madalamad.

Ekspordi jõujooned on muutunud

Saksa majanduse hädadest on enim kajastust leidnud eksport. Tõepoolest, ekspordi osa riigi SKTs on oluliselt suurem kui teistel Euroopa suurriikidel. Viimase 10 aasta vältel on see Saksamaal olnud keskeltläbi 42 protsenti, samas kui Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal jääb see 30–35 protsendi vahemikku.

Nagu oleme Eestis omal nahal valusalt tunda saanud, siis on viimaste aastate majanduskonjunktuur ekspordist sõltuvate riikide jaoks kohutav. Koroonakriisi järgsel ajastul on inimesed eelistanud teenuseid kaupadele. Pärssivalt on mõjud ka kõrged intressimäärad, eriti suuremate investeeringute tegemisel ja kallimate kaupade soetamisel.

Saksamaa majanduse jaoks on eriliselt valus soodsa Vene energia kadumine. Suurima löögi said energiaintensiivsed tööstusharud, nagu keemia-, metalli- ja paberitööstus, keda varem peeti maailma konkurentsivõimelisimateks. Omaette probleem on Saksamaale Hiina.

Veel kümmekond aastat tagasi valitses Saksamaa ja Hiina kaubavahetuses suhteline tasakaal – Saksamaa müüs Hiinasse keerukamat tehnoloogiat ja autosid, ostes sealt vastu soodsaid tarbekaupu ja tootmissisendeid oma tööstuse jaoks. Hiina on teinud aga viimaste aastatega suuri edusamme, murdmaks läbi kõrgema lisandväärtusega tööstusharudes. Saksa kaupa pole Hiina siseturu jaoks enam kuigivõrd vaja, kuid ehk veel tõsisem mure on, et Hiina ettevõtted konkureerivad nüüd turusegmentides, kus varem domineerisid Saksa ettevõtted.

Siiski ei maksa Saksamaa ekspordiraskuseid üle tähtsustada. Vaatamata vastutuulele on eksport viimase viie aasta jooksul kasvanud kiiremini kui riigi SKT ja annab majandusele positiivse panuse ilmselt ka tänavu. Et Saksamaa majandus sel aastal prognooside põhjal kahaneb, viitab veel olulisematele probleemidele kodumaise nõudlusega.

Sakslased peavad hakkama rohkem kulutama

Sakslased on kurikuulsad oma kokkuhoidlikkusega ja see paistab silma ka majandusstatistikas. Tarbimine on kasin, ent eriti murettekitav on olukord investeeringutega. Teadupärast kajastuvad täna tegemata investeeringud homme madalamas majanduskasvus. Arvestades enam kui viieprotsendist investeeringute kukkumist viimasel viiel aastal, siis see tulevikuks head ei tõota.

Eraisikute poolel raskendab olukorda demograafiline olukord. Hoolimata immigratsioonist kahaneb Saksamaa tööealine rahvastik igal aastal umbes 0,5 protsendi võrra. Vananeva rahvastiku tunnuseks on kulutamise asemel säästmine.

Vaatamata suhteliselt madalale riigivõla tasemele on ka Saksa valitsus investeerimisel kitsi. Raskusi esineb juba olemasoleva infrastruktuuri kvaliteedi säilitamisega, rääkimata uutest investeeringutest, mis majanduse tootlikkust võiks kasvatada. Sellest tulenevalt ennustab IMF, et Saksamaa majanduse uueks jätkusuutlikuks kasvutempoks võibki kujuneda kõigest 0,7 protsenti, mis on vaid pool koroonakriisi eelsest tasemest. On mõistetav, et riigi senine pikaajaline majandusedu on valitsejates tekitanud mugavustunde, mis nüüd on ootamatult kadunud.

Pikemas plaanis võiks siiski jääda mõõdukalt optimistlikuks, et Saksamaa jalad kõhu alt välja võtab, majanduses vajalikud investeeringud ja struktuurimuudatused ära teeb ning võib end taas teiste riikidega vähemalt võrdsena tunda. Loodame, et see juhtub kiiresti, sest vähemalt osaliselt sõltub sellest ka Eesti majanduse edu.