Majandusteadlased: Eesti inimesed kaotavad uuel aastal suure tüki oma ostujõust

Inflatsioon on eestlaste ostujõudu tublisti kärpinud FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Samal ajal kui valitsus ennustab Eesti majandusele tulevaks aastaks võimsat tõusu, ütlevad analüütikud, et pigem on oodata elujärje halvenemist.

Riigikogu rahanduskomisjoni juht Annely Akkermann (RE) ütles kolmapäeval ETV saates «Esimene stuudio», et Eesti nominaalne majanduskasv on kõrge ja järgmisel aastal arvestatakse kuueprotsendilise kasvuga. «Nokk on ülespoole: kulud kasvavad aeglasemalt kui tulud,» sõnas Akkermann.

Kui Akkermann lubas kuueprotsendilist kasvu, siis veel augustis teatas rahandusministeerium, et nominaalne kasv tuleb 7,1 ning reaalne kasv 3,3 protsenti. Kumb siis õige on? Rahandusministeeriumist neljapäeval vastust ei laekunud.

Alles hilissuvel teatas ministeerium, et välisnõudluse oodatav elavnemine 2024. aasta teisel poolel hakkab avalduma ka Eesti ekspordimahu taastumises, kuid tugevamat kasvu võib oodata järgmisel aastal. Lisati, et sissetulekute ostujõu kasv, tarbimiskindluse kosumine ja vähenevad intressimaksed pööravad eratarbimise tõusule.

Eesti majandusanalüütikud aga leiavad, et eratarbimise suurt tõusu pole mõtet loota ning ostujõu kasvu ka eriti ei paista.