Eksperdid prognoosivad: kuhu suunas liigub lähiaastatel Eesti elektrihind?

Pilt on illustratiivne. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Kui riigi taastuvenergia prognoosid täide lähevad, näevad analüütikud, et Eesti elektrihind võiks olla tänasega võrreldes oluliselt soodsam.

Suuremaks languseks on aga tarvis märkimisväärset tuuleenergia kasvu, juhitavaid võimsuseid ja uut välisühendust.

Energiaturu analüüsifirma Aurora Energy Research eksperdid hindavad Balti energiaturu raportis, et Baltimaade energiahindu ootab lähiaastatel langus. Kuigi konkreetseid numbreid välja ei tooda, märgib analüüsifirma, et päikesepargide ja maismaa tuuleparkide lisandumine veab hinda allapoole kuni 2027. aastani.

Seejärel on tarbimise kasvu tõttu oodata taas mõõdukat hinnatõusuperioodi kuni aastani 2030, mil hind hakkab uute meretuuleparkide mõjul taas kukkuma.

Baltic Energy Partnersi juhatuse liikme Marko Alliksoni sõnul mõjutab Eesti elektrihinda lähiaastatel eelkõige taastuvenergia, mis kasvab tema hinnangul praeguste plaanide järgi isegi kiiremini kui tarbimine.

«Erinevate analüütikute ning turul tehtavate pikaajaliste hinnapakkumiste põhjal oodatakse Eestis hinnataset umbes 70 eurot/MWh lähedal, mis on Kliimaministeeriumi hinnanguga samas suurusjärgus,» rääkis ta. Võrdluseks, et 2022. aasta keskmine elektrihind oli Eestis 193 eurot/MWh ja 2023. aastal 91 eurot/MWh.

Kas roheenergia hoiab ära järske hinnatõuse?

Keskmise elektrihinna kõrval on tarbijate ja tööstuste jaoks oluline ka börsihind, mis viimastel aastatel kipub väga palju kõikuma. Kas taastuvenergia lisandumine suudaks ära hoida sarnaseid börsihinna tippe nagu nägime näiteks 2022. aasta augustis ja tänavu jaanuaris? Alliksoni sõnul sõltub see ilmast ja võimsuse mahust.

«2024. aasta 5. jaanuari hinnatippudest ei oleks näiteks 1 TWh tuule- või päikeseenergiavõimsust meid päästnud, kuna siis kaasnes külma ilmaga tuulevaikus kogu regioonis päris mitmel tunnil,» sõnas ta. «Samas 7. augustil 2022 põhjustas ühetunnise hinnahüppe 4000 eurot/MWh tasemeni väga väike võimsuste puudujääk ning siis oleks rohkem taastuvenergiat suutnud seda hinnatippu ilmselt ära hoida.»

Tuul võib veel hinda langetada

Hetkel näeb kliimaministeerium, et Eestisse võiks 2030-2033. aastateks lisanduda kuni 4 TWh ulatuses meretuuleparke ja samas mahus maismaa tuuleparke. Nagu mainitud, ootavad Aurora eksperdid seejuures uute meretuuleparkide najal 2030. aastast uut hinnalangust, mil hind võiks kukkuda 65-75 eurot/MWh juurde.

Ka Alliksoni sõnul on sellises mahus tuuleparkide lisandumisel kindlasti tugev elektrihinda alandav mõju. «Võiks eeldada, et 4+4 TWh viib Eesti elektrihinna Soome hinnaga vähegi tuulistel perioodidel samale tasemele,» ütles ta. «Kui arvestada, et hinnavahe on tänastel eeldustel Soomega 20-30 eurot/MWh, siis see on ka hinnalanguse potentsiaal suuremahulise lisanduva taastuvenergia puhul.»

Tema sõnul on sellise taseme saavutamiseks oluline ka uute juhitavate võimsuste ja välisühenduste rajamine. «Eestis on puudu eelkõige juhitavast tootmisest ja lisaks on meil Soomega võrreldes oluliselt vähem baasenergiat, mistõttu jääb Eesti ja Soome vahele siiski teatud tundidel hinnavahe ja ilma Estlink 3 ühenduseta need samale tasemele ei jõua,» rääkis ta.

Allikson lisas, et piisava taastuvenergia mahu tagamiseks peaks riigi põhifookus olema praegu garantiimehhanismi (CfD) väljatöötamisel ja planeeringute kiirendamisel. «Suured investeeringud ühendatud energiasüsteemides võistlevad teiste riikidega ja ilmselt tehakse investeeringud eelkõige seal, kus selleks reaalselt kõige varem valmis ollakse. Hilisemad projektid jäävad paratamatult teostamata,» põhjendas Allikson.

Ka Aurora eksperdid jõuavad analüüsis sarnasele järeldusele. «Riigipoolse toetuseta meretuuleparkide rajamine pole majanduslikult otstarbekas kuni 2040. aastateni. Ilma täiendava toetuseta jäävad Balti riigid 2030. aastaks elektri importijateks,» seisab raportis.