Kas Eesti maksude kritiseerimine viib tulevikus vangi? Vihakõneseadus saab uue hoo

Riigikogu. Vihakõneseadus läheb uuele aruteluringile. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti poliitikud arutavad juba aastaid nn vihakõneseaduse kehtestamist. Seaduse esimene lugemine on riigikogus läbitud. Nüüd minnakse kõnelustega uuele ringile. Seadusetegijad ja Euroopa Liidu suunised näevad ette, et seadus võiks olla maksimaalselt laia sõnastusega. Kuidas seda tegelikus elus teostama hakataks? Paar näidet.

Niinimetatud vihakõneseadust togivad seadusetegijad enda ees juba aastaid. Tegelikult on Eesti karistusseadustikus juba olemas paragrahv 151, mis ütleb: «Tegevuse eest, millega avalikult on kutsutud üles vihkamisele või vägivallale seoses rahvuse, rassi, nahavärvi, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, varalise või sotsiaalse seisundiga, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.»

See aga ei meeldinud Euroopa Liidule, kes ütles, et sellest on vähe: ERR meenutab, et juba 2020. aastal algatas Euroopa Komisjon Eesti suhtes rikkumismenetluse, sest leiti, et vaenukõne tuleb veel rohkem piirata. See menetlus käib veel edasi.