SEB peastrateeg: tehisaru surub inflatsiooni alla

Johan Javeus kaks aastat tagasi SEB klientidele globaalmajanduse olukorrast rääkimas. Foto: Sander Ilvest

Möödunud nädalal peetud jutuajamine oli minu neljas intervjuu SEB Grupi pea­strateegi Johan Javeusega viimasel kuuel aastal. Mulle meeldib temaga rääkida, sest Javeuse nägemus maailmamajandusest ja tulevikuväljavaadetest erineb teinekord märkimisväärselt Eesti ökonomistide omast, kes mõtlevad üsna sarnaselt.

Eesti ökonomistid mõtlevad minu arvates üsna sarnaselt. Kuidas on Rootsis? Kas ka teil on ökonomistide grupimõtlemist või vaated siiski erinevad?

(Mõtleb pikalt.) See on hea küsimus. Ma pole küll kindel, aga tajun, et kui ühes ruumis on kolm ökonomisti, siis kõigi vaated on erinevad, aga kui tuleme konkreetsete prognooside juurde, siis pole ma suuri eriarvamusi märganud.

Ma ei usu, et see oleks nii ainult Eestis, et ökonomistide vaated sarnanevad. See on laiem nähtus. Ja põhjus on arvatavasti selles, et suurtes pankades on ökonomistide meeskonnad, kus nad diskuteerivad ja jõuavad lõpuks konsensuse lähedale.

Ökonomistid kasutavad üsna sarnaseid analüüsimeetodeid, samu andmeid, keskpankurite ettekandeid ja nii edasi ja nii edasi. Ja nii tullaksegi sarnastele järeldustele.

Kas see on hea või halb?

Ma ei tea. Kui soovime, võime leida igasuguseid vaateid. Mõned nädalad tagasi vaatasin Bloombergi küsitlust, kus osales umbes 90 ökonomisti, kellelt küsiti majanduslanguse tõenäosust Ameerika Ühendriikides. Umbes 30 protsenti prognoosis majanduslanguse võimalust või riski, veidi vähem kui 50 protsendil ökonomistidest oli majanduslangus peamiseks võimalikuks stsenaariumiks ning väheste arvates on majanduslanguse risk väike või puudub hoopis.

Arvan, et turul on esindatud kõik arvamused, aga kui vaatame keskpankade prognoose või suurte pankade prognoose, kellel on suured ressursid ja prognooside tegemisel osaleb rohkem inimesi, siis tõenäoliselt on nende prognoosid konsensusele lähemal.

Vähemalt selline on minu kogemus.