Targa kodu varjatud ohud: kuidas kaitsta nutiseadmeid küberrünnakute eest?

Tele2 erakliendi netiteenuste valdkonnajuhi Grete Liis Pilleri sõnul on teoreetiline võimalus, et iga internetti ühendatud seade võib muutuda ründeobjektiks. Pildil olev Samsungi monitor on õhtul nutiteler, töö ajal arvutikuvar. Foto: Kaido Einama

Eesti majapidamistes on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud nutiseadmete, nagu nutitelerid ja robottolmuimejad, kasutamine. Statistikaameti andmetel on nutitelerite arv 2020. aastaga võrreldes kasvanud 30%. 2024. aastaks on Eesti kodudes juba 207 tuhat internetiga ühendatud nutiseadet.

Eesti kodudes on viimastel aastatel nutikad seadmed muutunud igapäevaelu loomulikuks osaks. Nutitelerid, robottolmuimejad ja muud internetiga ühendatud seadmed on toonud meieni seninägematu mugavuse. Kui varem pidid paljud inimesed piirduma lihtsa kodutehnikaga, siis nüüd suhtlevad seadmed meiega ja teevad töid iseseisvalt. Statistikaameti andmetel on nutiseadmete kasutamine kodudes kasvanud 2020. aastaga võrreldes ligi 30% – 2024. aastaks on Eesti majapidamistes juba 207 tuhat sellist seadet.

Kuid mugavus tuleb oma hinnaga. Nutiseadmete kiire areng ja laialdane kasutamine tõstab paratamatult ka küberriskide ohtu. Virtuaalsed abilised ja internetiga ühendatud seadmed on küll targad, kuid mitte immuunsed küberrünnakute vastu. Telerid, pesumasinad ja robottolmuimejad võivad olla kübersissetungide sihtmärgiks, eriti kui nende turvalahendused on puudulikud.