Rahvas pääses napilt veebruarikuu uuest maksust

Pärast Venemaa elektrivõrgust lahtiühendamist tuleb Eestil katta võrgus sageduse hoidmise kulu, mille suuruseks on prognoositud 60–70 miljonit eurot aastas. Foto: Margus Ansu

Tuleva aasta veebruaris astuvad kolm Balti riiki ajaloolise sammu: elektri­võrk ühendatakse lahti Venemaast. Nüüd tuleb Eestil ise hakkama saada sageduse hoidmisega ja selle hinnaks on pakutud 60–70 miljonit eurot aastas.

Algul soovisid ametnikud ja riigifirmad selle kulu kandmiseks kehtestada uue maksu, mida küll maksuks ei nimetatud, kuid nüüdseks on plaanid muutunud.

Lahtiühendamine Venemaa elektrivõrgust on kavas 1. veebruaril. Ehkki aega ettevalmistuste tegemiseks oli riigiasutustel aastaid, pole siini selge, kui palju sageduse hoidmine tegelikult maksma hakkab ja kuidas selle eest tasu küsima hakatakse. Olukord muutub vaat et iga päev.

Lihtsustatud vahekokkuvõte on selline: teadmine, et Venemaa võrgust eraldumine tuleb, oli riigiasutustel juba aastaid tagasi, ettevalmistused selleks käisid. Eesti inimestele neist suurt ei räägitud, nii et sel suvel üllatas paljusid teade, et edaspidi hakatakse elektriarvega küsima tootjatelt ja tarbijatelt uut maksu, mille suuruse määrab Elering. Juulis oli maksuvariant selline, et maksma pidid tootjad ja tarbijad, kumbki 5,31 eurot megavatt-tunni eest.

Tootjad, kes samuti sellisest plaanist alles tänavu kuulsid, hakkasid häälekamalt oma õiguste eest võitlema kui tarbijad. Nad tõid välja, et selline tasu on mitu korda suurem kui Põhjamaades, ning ütlesid lihtsustatult, et niimoodi pole enam mõtet Eestis midagi ehitada.

Kliimaministeerium tõmbus seepeale tagasi ning ütles septembris, et tootjad seda tasu ikkagi maksma ei pea. See tähendas, et Elering pidi rehkenduse uuesti tegema ja konkurentsiametiga kooskõlastama.

Oktoobri alguses tuli uus pööre. Bilansihaldurid ­Eesti Energia, Alexela ja Elektrum saatsid kliimaministeeriumile kirja, milles ütlesid sisuliselt, et lõpetage see suvaliste maksude kehtestamine ära: tehke üks Baltikumi-ülene lahendus ja siis räägime. Ja kuni seda lahendust pole, peab sageduse hoidmise kulu kandma Elering, kes saab seda rahastada juba kogutud ülekoormustasust.

«Toetame ettepanekut osas, millega kaetakse alates 1.02.2025 sagedusreservide hankimiseks vajalik kulu Elering AS poolt Eesti tarbijatelt juba kogutud ülekoormustasust (leevendusettepanek) kuni harmoniseeritud lahenduse väljatöötamise ja rakendamiseni Balti riikides. Kuna leevendusettepaneku rakendamiseks on vajalik /.../ AS Eleringi kui põhivõrguettevõtja koostatud metoodika ettepanek, mille on konkurentsiamet heaks kiitnud, palume vastava kooskõlastusega liikuda edasi nii kiiresti kui võimalik,» kirjutasid ettevõtted ministrile.

Samas kirjas lükati kategooriliselt tagasi plaan kasseerida tasu nii, nagu varem öeldud. Ettevõtete hinnangul tuleks tasuks 7–9,3 eurot megavatt-tunni kohta, ja kui tootjad seda ei maksa, maksavad tarbijad. Kui aga Lätis-Leedus seda ei maksta, jääks Eesti tarbijad jälle ebavõrdsesse olukorda.

«Kahjuks ei saa me toetada ega pidada praktiliselt teostatavaks ettepanekut, millega hakatakse alates 1. juulist 2025 Eesti tarbijaid ja tootjaid koormama sagedusreservi tasuga sõltumata küsimusest, kas Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad on saavutanud sagedusreservide kulu ühetaolise kohaldamise osas kokkuleppe (harmoniseeritud lahendus),» kirjutasid ettevõtjad.

Lisaks ütlevad ettevõtted, et niimoodi ikka ei käi, et tehakse nipsust maks. «Kuna konkurentsiamet ei saa oma kooskõlastusega luua tarbijatele ja tootjatele kohustust tasuda sisuliselt oma tegevusega seotud maksu, on nii vana kui uue metoodika rakendamiseks vajalik tasu kogumise mehhanism sätestada seaduse tasemel,» väitsid firmad.

Ehk siis – veebruarikuu arvele seda lisarida ei tule? Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster jäi napisõnaliseks: «Töö teemaga käib ministeeriumi ja konkurentsiametiga. Kui kliimaministeerium saadab meile oma suunise, siis saame minna konkurentsiametisse metoodika muudatusele heakskiitu küsima.»

Kliimaministeeriumi energeetika ja maavarade asekantsler Jaanus Uiga ütles, et esimesel poolaastal lisa-energiamaksu tõesti ei tule. «Meie hinnangul on uuele süsteemile ülemineku sujuvamaks muutmiseks mõistlik rakendada üleminekuperioodi. Oleme teinud ettepaneku, et esimesed viis kuud ehk veebruarist juunini sagedusreservide tasu tootjatele ega tarbijatele ei rakenduks ning see kaetaks ülekoormustulust,» ütles Uiga. Tehniliselt võttes saab Elering ülekoormustasu raha ikka samamoodi tarbijate käest: see on tasu, mille saab Elering Eesti-Soome börsihinna erinevuse eest.

Sarnast lähenemist plaanib tema sõnul ka Läti. Üleminekuperioodi eesmärk on leida kolmele Balti riigile ühine mudel kulude jagamiseks. Samuti selguksid üleminekuperioodi ajal täpsemad kulud. Sealt edasi rakenduks Lätis kavandatuga sarnane süsteem, kus osa kuludest kaetakse fikseeritud tasuna tarbijatelt ning tootjatelt kogutakse tasu ebabilansi kulu kaudu. «Muudatuse jõustumiseks peab Elering muutma metoodikat ja konkurentsiamet selle kooskõlastama,» märkis Uiga.