Päevatoimetaja:
Erkki Erilaid

Uuring 70 protsenti majapidamistest kardab, et küttekulud võivad kiiresti tõusta

Copy
Enamik eestlastest usub, et nende küttekulud üksnes suurenevad. Pildil peab kass Pauliine soojast radiaatorist lugu.
Enamik eestlastest usub, et nende küttekulud üksnes suurenevad. Pildil peab kass Pauliine soojast radiaatorist lugu. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eesti hinnatõus on olnud euroala üks suuremaid ning ka selle küttehooaja eel usub enamik Eesti inimestest, et nende küttekulud üksnes suurenevad. Hinnatõusu prognoosib 70 protsenti Citadele panga poolt küsitletutest. Lätis ja Leedus ennustab küttehindade tõusu natuke üle poole rahvastikust.

Eesti inimestest usub tervelt 33 protsenti, et sellel hooajal tõusevad nende küttekulud rohkem kui kümne protsendi võrra. Veerand ehk 27 protsenti vastanutest prognoosib viie- kuni kümneprotsendilist hinnatõusu ning 11 protsenti hinnatõusu kuni viis protsenti. Kulude vähenemist usub vaid kaks protsenti ning hindade samaks jäämist 14 protsenti Eesti inimestest.

Lätis prognoosib hindade tõusu 56 protsenti ning Leedus 52 protsenti inimestest. Lätis on lausa kümnendik vastajatest arvamusel, et pigem nende kulud vähenevad.

«Eesti inimesed on selgelt oma lõunanaabritest pessimistlikumad ja tegelikult ka õigustatult, sest Eestis on olnud hinnatõus euroala üks suuremaid ja hinnatõus pole senini veel seisma jäänud,» märkis Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen. «Ilmselt mängib siin rolli ka üleüldine Eesti kõrge hinnatase, mille tõttu peavad eestlased oma igakuisest sissetulekust protsentuaalselt suurema osa eluasemega seotud kulude alla panema, kui võrrelda seda Läti ja Leeduga. Kuna eestlasel läheb arvestatav tükk sissetulekust eluasemekulude peale ja vaba raha jääb kätte vähem, siis mõjutavad ka muutused küttehindades meie inimesi rohkem.»

Nimelt näitas hiljutine Citadele küsitlus, et suurim eluasemekulude koormus Baltikumis on Eestis ning väiksem Leedus. Näiteks kui Leedus ütles vaid kuus protsenti, et nende eluasemekulud ületavad 50 protsenti sissetulekust, siis Eestis oli see protsent 16 ja Lätis 14.

Hakiainen lisas, et kindlasti tasub kaaluda võimalusi, kuidas küttekulusid edaspidi kontrolli all hoida, kuna investeering näiteks efektiivsemasse soojustusse või küttesüsteemi annab kasu ka tulevastel aastatel. «Siinkohal on tasub läbi vaadata ka laenuvõimalused, sest ka näiteks Citadele pank pakub eraldi soodsamatel tingimustel kodu energiatõhususe laenu ning KredEx toetab hoonete soojustamist,» lausus Hakiainen.

Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi käesoleva aasta septembris. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74.

Tagasi üles