UURING: Eestis kasvab islami finantssüsteemide kasutamine

Afganistani Kandahari provintsi hawaladar'id. Foto: Ahmad Nadeem

Sisekaitseakadeemia bakalaureusetööst «Islami finantsid Euroopas ja Eestis seoses suurenenud moslemite sisserändega», selgus, et Eestis võtab koos moslemikogukonna kasvuga võimust islami finantssüsteemi kasutamine, millega võib kaasneda aga julgeolekuoht.

Tänavu kevadel kaitses Mare Laak Sisekaitseakadeemias lõputöö «Islami finantsid Euroopas ja Eestis seoses suurenenud moslemite sisserändega», mille eesmärk oli uurida, millist mõju võiks avaldada islami finantstoodete kättesaadavus (islamiaknad) Eesti finantsjulgeolekule.

Islami panganduse ja finantssüsteem tuginevad Koraanil. Islamimaade pangandus hakkas kujunema 1970. aastal ülemaailmse majanduskriisi ajal ning tänaseks on islamipanku vähemalt 75 riigis. Islamipanganduse põhimõtted tulenevad kõik šariaadist ja üks peamine ja tuntuim erinevus islami- ja tavapanganduse vahel on riba ehk intressi keeld. Islamipanganduses ja finantstehingutes on mitmeid finantsinstrumente (murabaha, musharaka, takaful jt) ning nende ühiseks jooneks on usaldus, partnerlus ja koostöö, mis asendavad riba’t.