ÜLEVAADE ⟩ Millised on levinumad kaskokindlustuse juhtumid?

Pilt on illustratiivne. Foto: Mike Bird / Pexels

Pea iga autojuht teab, et sõiduki remont pole odav – keskmine keretööde remont võib küündida ligi kahe tuhande euroni. Millisel juhul võib kaskokindlustuselt abi loota, selgitab LHV Kindlustuse tooteosakonna juht Alver Kivirüüt.

On teada, et liikluskindlustus on abiks olukorras, kui sõidukile on kahju tekitatud teise sõidukiga ning on selge, kes olukorra põhjustas: siis hüvitab kahju selle põhjustanud juhi liikluskindlustuse pakkuja. Küll aga tuleb liikluses ette ka mitmeid olukordi, kus kahju tekitaja pole teada või tekib sõidukile kahju nii, et selles teine juht ei osale, siis kahju saanud sõiduki liikluskindlustusest remondikulude hüvitamisel abi ei ole ning variant on ainult kaskokindlustus. Samuti on see abiks kahju põhjustanud juhi enda sõiduki remontimisel, mida liikluskindlustus ei kata.

Üks tavapärasemaid kaskokindlustuse kahjusid on tavaline liiklusõnnetus: näiteks kokkupõrge teise sõidukiga, otsasõit mingile objektile või teelt välja sõitmine. Sellised juhtumid moodustavad näiteks LHV Kindlustuse kaskokahjudest ligi poole. Samuti on sagedased erinevad klaasikahjud, mis moodustavad kaskokahjudest ligi 35 protsenti.

Külm ilm toob rohkem ootamatuid kahjusid

Sügise ja talve hakul võib aga ette tulla ka kummalisemaid olukordi – näiteks on olnud juhtumeid, kus närilised on kahjustanud sõiduki juhtmeid või muud osi: ka sellised kulud katab kaskokindlustus. Kahjud, mis on enamasti juhist endast sõltumatud ja sageli päris suured, on otsasõidud metsloomale. Inimene võib olla enda sõiduoskustes kindel, kuid seda, kas pimedas metsast jookseb loom teele, ei saa ette ennustada.

Tihti on inimeste jaoks üllatav, et kui kahju tekitatakse näiteks jalgratta või elektritõukerattaga, pole liikluskindlustusest abi ning kahju hüvitamist saab nõuda ainult otse kahju tekitajalt. Sellisel juhul on abi kaskokindlustusest, mille kaudu saab klient oma sõiduki remontida ja nõude kahju tekitajale esitab siis juba kindlustusselts.

Remondikulud püsivad kõrged

Sõidukite remondikulud on viimastel aastatel püsinud kõrged – näiteks keskmise klaasikahju maksumus jääb 700 euro juurde, samas kui keskmine keretööde maksumus on ligi 1800 eurot. Ka väikeste juhtumite puhul, kus parklas lüüakse autouksega mõlk teise auto uksele või tiivale ja värvkate on saanud vigastada, võib remondi maksumus küündida 1000 euroni.

LHV Kindlustuse näitel jääb keskmine kaskokindlustuse aastane maksumus 750–800 euro juurde: täpne hind oleneb konkreetsest paketist, omavastutuse suurusest ja valitud lisakaitsetest. Samuti vaadatakse sõiduki vastutava kasutaja või omaniku kindlustusajalugu. Oluline on ka kindlustatava sõiduki mudel, vanus ja võimsus ning piirkond, kus sõiduki omanik liikleb.

Kaskokindlustuse populaarsus üldiselt sõiduki margist ei sõltu: näiteks LHVs on kindlustatud enamasti samad sõidukid, mis on Eestis üldiselt populaarseimad – Volkswagen, Toyota, BMW, Skoda, Audi, Volvo. Keskmine kindlustatava sõiduki vanus on aga tihtipeale seotud liisinguperioodiga: keskmiselt on LHV kaskokindlustuse portfellis 3–4 aasta vanused sõidukid.