Krüptovarad on sellel aastal hüppeliselt tõusnud. Mis saab edasi?

Bitcoin Foto: Imago / Scanpix

Sel aastal on finantsturud üldiselt hästi toiminud, kuid eriti tugevad tulemused on tulnud krüptovaluutade sektorist, selgub viimastest andmetest. Bitcoin, mis on aasta algusest tõusnud 49 protsenti, domineerib jätkuvalt krüptoturul ning ekspertide sõnul iseloomustab kolmanda kvartali tulemusi ootusärevus, mis peegeldub investorite ootuses ja ettevaatlikkuses turu edasise suuna osas.

«Kui aasta esimeses pooles langesid rekordhinna saavutanud bitcoin'i jaoks kokku mitmed olulised faktorid, alates bitcoin'i esimeste börsil kaubeldavate fondide (ETF-ide) heakskiitmisest ja bitcoini pooldumisest (halving) kuni USA börsirallini, siis kolmandas kvartalis võeti tuure veidi maha,» kommenteeris turul toimuvat Eesti krüptoettevõte Kriptomat ärijuht Dejan Davidovic.

Juuli, august ja eriti september on ajalooliselt olnud krüptovarade jaoks aeglased kuud ja ka tänavu võis näha suve lõpus hinnaralli aeglustumist. Septembrit tuntakse kui bitcoin'i kõige kehvema sooritusega kuud, ent kui tänavu tõusis juulis krüptoraha kolm protsenti ja langes augustis 8,6 protsenti, siis septembri lõpetas bitcoin 57 500 euro juures, mis oli 10 protsenti kõrgem kui kuu alguses.

Suuruselt teine krüptovara ethereum on juuli algusega võrreldes tänaseks langenud 32 protsenti, kaubeldes umbes 2230 euro juures. See-eest on kauplemismahtudelt endiselt tegemist suurima krüptovõrguga. Ethereum'ile järgneb tänavu korralikult tõusnud Solana, mille hind on läbi kolmandas kvartali küll kõikunud, kuid mis on tänaseks tõusnud juuli algusega võrreldes umbes viis protsenti 135 euroni.

Oma rolli turu jahtumisele avaldas kindlasti mitmete valitsuste poolt alustatud suur bitcoin'i müügilaine ning ka pankrotistunud krüptobörsi FTXi varade müük, tänu millele jõudis bitcoin ajutiselt 45 600 euro kanti. Juulist alates on investorite tähelepanu keskmes olnud USA majandus ja intressikärbete poliitika. Kui USA majandus praegusest ebakindlusest n-ö pehmelt välja tuleb ja Föderaalreserv intresse mõistlikult kärbib, annab see head eeldused pullituru jätkumiseks.

«Üldist turu hoiakut hinnates võib öelda, et investorid on äraootaval seisukohal. Tahetakse näha, kuidas lahenevad mitmed hetkel käimasolevad olulised sündmused – konfliktid Lähis-Idas ja Ukrainas, USA presidendivalimised ja USA majanduse käekäik – ning kuidas turud nendele reageerivad. Ajalooliselt on sarnastel pulliturgudel suurim ralli ilmnenud aasta viimases ja uue aasta esimeses kvartalis,» märkis Davidovic.

Bitcoin'i koheldakse aina enam kui traditsioonilist varaklassi

Investorite enesekindlus on mitmest sõjalisest konfliktist ja üldisest majanduslikust ebakindlusest tingituna endiselt veidi madalam kui nii aktsia- kui krüptoturu sooritust vaadates arvata võiks. Seda näitab ka krüptoturu hirmu ja ahnuse indeks (Fear and Greed index), mis mõõdab suurimate krüptovarade kauplemisaktiivsust ja mahte hinnates investorite üldist tunnet turu suhtes. Hirmu ja ahnuse indeksi abil on võimalik üldistavalt hinnata, kas käimas on parajasti karuturg, kus investorid on hirmul, või pulliturg, kus valitseb ahnus.

Läbi juuli kuni septembri valitsesid turul indeksi põhjal karud ning kuude lõikes jäi indeks 26 ja 63 vahele (0-100 skaala). Oktoober algas aga see-eest neutraalse 53 juurest, mis näitab, et usk ja optimism pole kuhugi kadunud, vaid pigem ollakse valmis reageerima. Kõnekas on fakt, et stabiilsete krüptovarade ehk vaba kapitali hulk kerkis hiljuti 146 miljardi euroni, mis on kõigi aegade rekord ja näitab selgelt, et investorid on valmis oma raha kasutama. Võrdluseks: 2021. aasta aprillis oli vastava raha hulk 56,5 miljardit ehk 2,5 vähem kui täna.

Davidovici sõnul on tänavune pulliturg mitmes mõttes enneolematu, kuna bitcoin saavutas rekordhinna enne, mitte pärast pooldumist – mehhanism, mis reguleerib bitcoin'i kaevandamisest saadud tasu ja seeläbi ka uute krüptomüntide turule jõudmist.

«Esmakordselt on krüptoturul ETF-id, läbi mille on institutsioonid saanud investeerida märkimisväärseid summasid. ETF-ide mõju on näha ka läbi kasvanud bitcoin'i korrelatsiooni traditsiooniliste finantsvaradega – S&P 500 teeb rekordeid ja ka bitcoin tõuseb. Tänase seisuga omavad ETF-e pakkuvad Blackrock ja Grayscale kahepeal kokku üle 550 000 bitcoini,» lausus ta.

Korrelatsioon bitcoin'i ja aktsiaturu vahel viitab tema sõnul ka sellele, et investorid käsitlevad krüptovara üha enam traditsioonilise varaklassina, mis võiks tähendada pikas perspektiivis madalamat volatiilsust. «Samas on korrelatsioon endiselt piisavalt madal, et ainult aktsiaturge analüüsides ei ole võimalik bitcoin'i ja sellest tulenevalt ka ülejäänud krüptoturu käekäiku ette näha. Siiski on läbi börsil kaubeldavate fondide muutunud bitcoin'i investorite profiil – me räägime siin ettevõtetest nagu MicroStrategy ja Blackrock, kes on lisanud bitcoini oma portfelli,» ütles Davidovic.

Investorid ootavad normaalsuse tagasitulekut

Kui kolmas kvartal tõi investorite jaoks ebakindlust ja jahutas juba pool aastat kütnud turgu, siis aasta viimased kolm kuud võivad luua head tingimused pullituru jätkumiseks. USA presidendivalimised on ajalooliselt nii aktsia- kui krüptoturu jaoks olnud oluliseks sündmuseks, millele reageerivad turud ennatlikult langusega ja peale mida – sõltuvalt kandidaadist – võivad need ka järsku enne aasta lõppu tõusma hakata.

Samuti on oluliseks teguriks maailmamajanduse üldine käekäik, alates USAst kuni Hiina ja Euroopani. Investorid tahavad näha tööhõive püsimist ja kaubanduse jätkumist ilma liiga agressiivsete ega ka liiga tagasihoidlike intressikärbeteta. Viimase puhul on oluline ka inflatsioon, mis võiks peale pikalt kestnud majanduslangust jõuda tagasi tavapärasele tasemele.

«Kõige enam tahavad investorid näha ennustatavust. Ootamatud kriisid, majanduslangus ja varaklassi mõjutavate poliitikate muutused on kõik investeerimise mõttes halvad faktorid. Ometi on tänavu jõudnud krüptoturule suurinvestorid läbi ETF-ide ning meie majandus on vähemalt tänase seisuga näitamas paranemise märke, mis võiks anda lootust, et näeme neljandas kvartalis taas rohelist,» lisas Davidovic, märkides siiski, et neljandasse kvartalisse tasuks siiski suhtuda ettevaatlikust – viimasest 12st neljandast kvartalist on tõusu nähtud kaheksal korral, kuid turg on ka neljal korral langenud.