Krüptovarad on sel aastal hüppeliselt tõusnud. Mis saab edasi?

Bitcoin Foto: Imago / Scanpix

Sel aastal on finantsturgudel üldiselt hästi läinud, kuid eriti tugev on krüptovaluutade sektor, selgub viimastest andmetest. Bitcoin, mis on aasta algusest tõusnud 49 protsenti, domineerib jätkuvalt krüptoturul ning ekspertide sõnul iseloomustab kolmanda kvartali tulemusi ootusärevus.

«Kui aasta esimeses pooles langesid rekordhinna saavutanud bitcoin'i jaoks kokku mitu olulist faktorit, alates bitcoin'i esimeste börsil kaubeldavate fondide (ETFide) heakskiitmisest ja bitcoin'i pooldumisest (halving) kuni USA börsirallini, siis kolmandas kvartalis võeti tuure veidi maha,» kommenteeris Eesti krüptoettevõte Kriptomat ärijuht Dejan Davidovic.

Juuli, august ja eriti september on tavaliselt krüptovarade jaoks aeglased kuud ja ka tänavu võis näha suve lõpus hinnaralli aeglustumist. Septembrit tuntakse kui bitcoin'i kõige kesisemat kuud, kuid kui tänavu tõusis juulis krüptoraha kolm protsenti ja langes augustis 8,6 protsenti, siis septembri lõpetas bitcoin 57 500 euro juures, mis oli 10 protsenti kõrgem kui kuu alguses.

Suuruselt teine krüptovara ethereum on juuli algusega võrreldes tänaseks langenud 32 protsenti, kaubeldes umbes 2230 euro juures. See-eest on kauplemismahtudelt endiselt tegemist suurima krüptovõrguga. Ethereum'ile järgneb tänavu korralikult tõusnud Solana, mille hind on läbi kolmanda kvartali küll kõikunud, kuid on tõusnud juuli algusega võrreldes umbes viis protsenti 135 euroni.

Oma mõju turu jahtumisele avaldas kindlasti mitme valitsuse alustatud suur bitcoin'i müügilaine ning ka pankrotistunud krüptobörsi FTXi varade müük, tänu millele jõudis bitcoin ajutiselt 45 600 euro kanti. Juulist alates on investorite tähelepanu keskmes USA majandus ja intressikärbete poliitika. Kui USA majandus praegusest ebakindlusest n-ö pehmelt välja tuleb ja Föderaalreserv intresse mõistlikult kärbib, annab see head eeldused pullituru jätkumiseks.

«Üldist turu hoiakut hinnates võib öelda, et investorid on äraootavad. Tahetakse näha, kuidas lahenevad mitmed olulised sündmused – konflikt Lähis-Idas ja Ukrainas, USA presidendivalimised ja USA majanduse käekäik – ning kuidas turud nendele reageerivad. Ajalooliselt on sarnastel pulliturgudel suurim ralli ilmnenud aasta viimases ja uue aasta esimeses kvartalis,» märkis Davidovic.

Bitcoin'i koheldakse aina enam kui traditsioonilist varaklassi

Investorite enesekindlus on mitme sõjalise konflikti ja üldise majandusliku ebakindluse tõttu endiselt veidi madalam, kui nii aktsia- kui krüptoturu sooritust vaadates arvata võiks. Seda näitab ka krüptoturu hirmu ja ahnuse indeks (Fear and Greed index), mis mõõdab suurimate krüptovarade kauplemisaktiivsust ja mahtu, hinnates investorite üldist tunnet turu suhtes. Hirmu ja ahnuse indeks võimaldab üldistavalt hinnata, kas käimas on karuturg, kus investorid on hirmul, või pulliturg, kus valitseb ahnus.

Läbi juuli kuni septembri valitsesid turul indeksi põhjal karud ning kuude lõikes jäi indeks 26 ja 63 vahele (0–100 skaala). Oktoober algas aga see-eest neutraalse 53 juurest, mis näitab, et usk ja optimism pole kadunud, vaid pigem ollakse valmis reageerima.

Kõnekas on, et stabiilsete krüptovarade ehk vaba kapitali hulk kerkis hiljuti 146 miljardi euroni, mis on kõigi aegade rekord ja näitab selgelt, et investorid on valmis oma raha kasutama. Võrdluseks: 2021. aasta aprillis oli vastava raha hulk 56,5 miljardit ehk 2,5 korda vähem kui täna.

Davidovici sõnul on tänavune pulliturg mitmes mõttes enneolematu, kuna bitcoin saavutas rekordhinna enne, mitte pärast pooldumist – mehhanism, mis reguleerib bitcoin'i kaevandamisest saadud tasu ja seeläbi ka uute krüptomüntide turule jõudmist.

«Esimest korda on krüptoturul ETFid, mille kaudu on institutsioonid saanud investeerida märkimisväärseid summasid. ETFide mõju on näha ka bitcoin'i korrelatsioonis traditsiooniliste finantsvaradega – S&P 500 teeb rekordeid ja ka bitcoin tõuseb. Tänase seisuga omavad ETFe pakkuvad BlackRock ja Grayscale kahepeale kokku üle 550 000 bitcoin'i,» lausus ta.

Korrelatsioon bitcoin'i ja aktsiaturu vahel viitab tema sõnul ka sellele, et investorid käsitlevad krüptovara üha enam traditsioonilise varaklassina, mis võiks tähendada ka madalamat volatiilsust. «Samas on korrelatsioon endiselt piisavalt madal, et ainult aktsiaturge analüüsides ei ole võimalik bitcoin'i ja sellest tulenevalt ka ülejäänud krüptoturu käekäiku ette näha. Siiski on läbi börsil kaubeldavate fondide muutunud bitcoin'i investorite profiil – MicroStrategy ja BlackRock on lisanud bitcoin'i oma portfelli,» ütles Davidovic.

Investorid ootavad normaalsuse naasmist

Kui kolmas kvartal tõi investoritele ebakindlust ja jahutas juba pool aastat kuuma turgu, siis aasta viimased kolm kuud võivad luua head tingimused pullituru jätkumiseks. USA presidendivalimised on nii aktsia- kui krüptoturu jaoks tavaliselt oluliseks sündmuseks, millele reageerivad turud ennatlikult langusega ja peale mida – sõltuvalt kandidaadist – võivad järsku enne aasta lõppu tõusma hakata.

Samuti on oluliseks teguriks maailmamajanduse üldine käekäik, alates USAst kuni Hiina ja Euroopani. Investorid tahavad näha tööhõive püsimist ja kaubanduse jätkumist ilma liiga agressiivsete ega ka liiga tagasihoidlike intressikärbeteta. Viimase puhul on oluline ka inflatsioon, mis võiks peale pikalt kestnud majanduslangust jõuda tagasi tavapärasele tasemele.

«Kõige enam tahavad investorid näha ennustatavust. Ootamatud kriisid, majanduslangus ja varaklassi mõjutavate poliitilliste otsuste muutused on investeerimise mõttes halvad faktorid. Ometi on tänavu jõudnud krüptoturule suurinvestorid läbi ETFide ning meie majandus on vähemalt praegu näitamas paranemise märke, mis võiks anda lootust, et näeme neljandas kvartalis taas rohelist,» lisas Davidovic. 

Ta lisab siiski, et neljandasse kvartalisse tasuks suhtuda ettevaatlikult – viimasest 12 neljandast kvartalist on tõusu nähtud kaheksal korral, kuid turg on ka neljal korral langenud.